PILDID ⟩ Kolm teadlast haarasid kaenlasse hunniku portreid, mida Suvi stuudio neist koroonaajal maalis
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
10. mai 2024, 14:25
:format(webp)/nginx/o/2024/05/10/16061538t1hb945.jpg)
Kunstnik Robert Suvi kutsus sel nädalal kokku oma hobikunstnikest õpilased ja nende mitme aasta tagused modellid, kelleks olid teadlased või teadusega iga päev kokku puutuvad inimesed.
Nimelt valmisid Suvi stuudios 2020. aasta talvel vastu 2021. aasta kevadet portreed Andres Meritsast, Irja Lutsarist, Mart Ustavist, Urve Tootsist, Eva-Maria Tombakust, Krista Fischerist, Mart Ustav juuniorist ja Arkadi Popovist. Oli koroonaaeg ja Robert Suvi juhendatavad õpilased soovisid esile tõsta neid, kelle tarkust, nõuandeid ja panust maailm kõige rohkem vajab.
Aeg oli tõepoolest pingeline ja mitte kõigil modellidel polnud võimalik stuudioseansile ilmuda, seepärast sündis osa portreid ka ainult fotode järgi. Mõned leidsid võimaluse siiski kohal käia ja molberti taga istujatega silmsidet luua. Ja just need mõned olid Robert Suvi stuudios seekord koos, et ilus õhtu veeta, meenutada ning lõpuks portreed kaasa haarata ja koju ära viia.
/nginx/o/2024/05/10/16061533t1h1637.jpg)
Olukord kujunes teataval määral muidugi kentsakaks, sest näiteks Tartu ülikooli viroloogiaprofessorist Andres Meritsast oli valminud kaheksa maali, ja Eesti biotehnoloogiafirma Icosagen rakuliini osakonna juhatajast Eva-Maria Tombakust vist isegi üheksa tööd.
Kuhu need kõik panna?
/nginx/o/2024/05/10/16061532t1ha0b9.jpg)
Andres Merits hakkas naerma, et tal sobivaid kohti jätkub. Et maakodusse ja suvekodusse ja linnakodusse ja töö juurde kabinetti – vaat et puudugi jääb neid pilte.
See-eest Icosageni proteogenoomika osakonna juhataja Urve Toots oli justkui murelikum: kodus üks maal juba otsib kohta, mida ta ei suuda kuidagi leida ...
/nginx/o/2024/05/10/16061536t1h483c.jpg)
Eva-Maria Tombak rääkis hoopis oma vanaemast, kes juba siis, kui Eva-Maria modelliks käis, uuris, millal neid pilte näha saab. Vanaemale kingib Eva-Maria Tombak nüüd kindlasti ühe või kaks, pole kahtlust.
/nginx/o/2024/05/10/16061535t1h7303.jpg)
Kõik kolm meenutasid maalimise ajajärku keset kibekiiret koroonaaega. «See oli tohutu vaheldus tolleaegses virvarris. Kõik kohad, mis andsid võimaluse korrakski tööst eemal olla, olid väga teretulnud,» ütles Andres Merits.
Urve Toots meenutas, kui hea oli see seltskond, kuhu ta sattus. Et astus justkui võõraste inimeste keskele, aga tuli otsekui koju.
«Kõigepealt ei pandud sind mitte istuma ega kästud «Ära liiguta!», vaid kõigepealt pakuti kohvi ja meelehead, ja alles siis öeldi, et ära liiguta,» rääkis Urve Toots.
Seanss koos väikeste sirutuspausidega kestis poolteist kuni kaks tundi. Iga hobikunstnik jõudis selle ajaga natuurist maalimist alata ja kuhugi ka välja jõuda, et hiljem keskenduda ja töö foto järgi ära lõpetada.
/nginx/o/2024/05/10/16061539t1ha6ce.jpg)
Millega tegelevad teaduseinimesed aga nüüd, 2024. aasta kevadel?
Icosageni töötajad Eva-Maria Tombak ja Urve Toots kirjeldasid tööjärge Eerika tee 1 krundile rajatud ravimiarendustehases, kus nüüdseks on seadmed sees, aga väga rangete nõuete tõttu, millele üks GMP (Good Manufacturing Practice) tehas ehk heade tootmistavadega tehas peab vastama, tuleb veel pingutada. Icosageni juht Mart Ustav on varem öelnud, et nende missioon on arendada antikeharavimeid, millega on võimalik aidata inimestel paraneda vähkkasvajaist ja nakkushaigustest ning võitu saada valust.
Millal tabab inimkonda aga uus pandeemia ja missugune viirus selle põhjustab?
Viroloogiaprofessor Andres Merits usub, et lähiajal midagi koroonaajastuga analoogset ei juhtu. Ja lisas, et on teadlasena ise suutnud end vaikselt tagasi driftida oma lemmikvaldkonda ehk troopiliste viiruste juurde. Nimelt on Andres Meritsa üks uurimisobjekte viirus, mille nime enamik inimesi välja öelda ei suuda, see kõlab Chikungunya, ja sellega ta on maadelnud juba 10 kuni 15 aastat.
Küsimusele, mis siis Chikungunya viiruse puhul selgusetuks jääb, vastas teadlane, et kui ta sellele otsa vaatab, siis vahel mõtleb, et ta ei tea sellest ikka veel tuhkagi. «Me põhimõtteliselt teame, kus tal iga aatom asub, aga kuidas see kõik töötab, on ülikeeruline,» kommenteeris ta nii lühidalt kui võimalik. «Et kuidas teda panna midagi niisugust tegema, et see Urve (Tootsi – A. J.) või Eva-Maria (Tombaku – A. J.) disainitud rakuliinile mingit kasu tooks ...»
Lõpuks võrdles Andres Merits pingutusi lausega, mida suur leiutaja Thomas Alva Edisson oli öelnud kunagi, kui ta hõõglampi leiutas – et 9999 varianti, kuidas ei saa hõõglampi teha, on ta läbi katsetanud, aga see üks, kuidas saab, ikka veel proovimata.
Ega jäägi lõpuks üle öelda muud, kui et teadlaste põnev ja hoomamatu elu, mida lihtsurelik harva mõistab, ja seda lugupidamisega tunnustada.
Portreed ja portreteerijad
/nginx/o/2024/05/10/16061990t1h8f58.jpg)
Maalisid hobikunstnikud Aime Uibokand, Made Kulberg, Mare Riis, Tiiu Hansen, Maie Tomikas, Irja Pärn, Ene Ustav, Piret Jürgenson, Imbi Traat, Kaisi Vinogradov, Avo Kuusik, Sven Salo, Hillar Ehaste ja Reet Heinla.