Ühispöördumine vabaujula ja parkla teemal: võiks kasutada metsikuma ranna kontseptsiooni

Supilinna tiik, taamal Tartu spordipark ja Oa tänaval peatunud autod. Foto: Sille Annuk

Supilinna selts koos mitme ühenduse ja Tartu 2024 saadikutega tegi läinud nädalal Tartu linnale ühispöördumise, kus selgitasid vaatenurki looduhoidliku ja looduslähedase rannaala kujundamisel, mille osaks allakirjutanute meelest ei sobi spordiparki ehitatav rannaparkla. Avaldame tervikteksti.

Tervitame Tartu linnavalitsuse algatust avalik parkla ranna äärest ära viia ning valmisolekut uut parkimislahendust huvigruppide ja ekspertidega põhjalikult arutada. Allakirjutanud pakuvad omalt poolt mõned lähtekohad edasiseks aruteluks.

Kogu ruum Supilinna viimastest majadest Jänese matkaraja lõpuni väärib uuesti mõtestamist ja läbimõeldud lähenemist, sest viimaste aastate jooksul on mitmed asjaolud muutunud ja teadmised täienenud. Tartu linna arengudokumentides on järjest olulisemale kohale tõusnud roheline ja liikuma kutsuv linnaruum ning linn on seadnud omale uusi ambitsioonikaid eesmärke, nt ühinemine kliimaneutraalsete linnade missiooniga. Meie nägemuses võiks selles piirkonnas Emajõe kaldaala maakasutuse lähtepunktiks olla loodusilmelisus ja liigirikkus, kombineerituna erinevate aktiivse liikumise võimaluste ja loodusharidusega. Esimest toetavad juba dendropark oma liigirikka puu- ja põõsarindega ning äsja taastatud konnatiik, teist mh vabaujula, suusa- ja matkarajad, kettagolfirajad, kolmandat Roheringi infotahvlid, linnalooduse matkarajad ja maaülikooli plaanitav õpperada dendropargis.

Tunnustame linnavalitsust Supilinna konnatiigi taastamise eest. Nagu esimesed uuringud sel kevadel näitavad, on uuendatud elupaik kahepaiksetele soodne ja nende arvukus on kiiresti kasvamas. (Uuringud viis aastatel 2023 ja 2024 läbi Tartu ülikooli märgalade ökoloogia teadur Elin Soomets-Alver. Uuringute kohaselt oli eelmisel kevadel, enne tiigi taastamist, tiigist monitoorimistegevuse käigus võimalik leida 10 konnade kudupalli, sel kevadel samal perioodil aga juba üle 400 kudupalli tiigi ligipääsetavamal, kuivema kaldaga poolel.)

Kahepaiksed kasutavad toitumiseks ka tiiki ümbritsevaid alasid. Et vältida konnade hukkumist autorataste all ja tagada neile piisavalt toitumisalasid tiigi ümbruses, tuleks loobuda plaanist rajada autoparkla tiigi lähedasele rohealale. Tegu on kehtiva üldplaneeringu kohaselt rohealaga. Toimiva liigirikka roheala asfaldi ja parkivate autode alla matmine poleks üldplaneeringu eesmärkidega kooskõlas.

Kuna kahepaiksed liiguvad sigimishooajal ja noorte konnade kasvamise perioodil vahemikus aprillist augustini aktiivselt kõikjal tiigi ümbruses, tuleks Euroopa Liidu LIFE programmi toel tehtud elupaiga taastamistöödega saavutatud positiivse muutuse säilitamise ja võimendamise huvides suvisel perioodil oluliselt piirata autode liikumist konnatiigi ja spordipargi vahelisel teel (Oa tänava pikendus). Tartu linna juhitava Roheringi projekti raames avatakse aprilli lõpus konnatiigi ümber ja edasi dendropargi poole kulgev looduse õpperada. Poleks turvaline, kui loodushuvilised lapsed ja randa sõitvad autod hakkaks jagama sama tänavaruumi, kus pealegi puuduvad kõnniteed. Suund liikluskoormuse vähendamisele Oa tänava pikendusel soodustaks terviklikku sportimise ja loodushariduse ala kujunemist, kus lastel ja noortel on ohutu tegutseda.

Linnavalitsuse parklaplaan viitas sellele, et talvel oleks parkla suletud, et mitte katkestada sellest üle kulgevaid suusaradasid. Nn Lauri ringi üks võlusid seisneb selles, et (erinevalt lagedal kulgevatele siseringidele) see kulgeb puude all, ja nende puude raiumine parkla ehitamiseks teeks selle rajalõigu suusatajatele üksluisemaks ja tuulisemaks.

Looduskaitse nõuete eiramine võib kaasa tuua vaidlused ja tarbetud kulud linnale. Looduskaitseseaduse järgi on kaitsealuste liikide, kelleks on ka kõik meie kahepaiksed, häirimine poegade kasvatamise ja rände ajal keelatud. Seaduses keskkonna kaitseks sätestatud ettevaatuspõhimõtte järgi tuleb selgitada välja plaanitavate arenduste keskkonnamõju. Erinevate valikuvariantide olemasolu korral tuleb seaduse kohaselt eelistada seda, millega kaasnevad väiksemad keskkonnahäiringud. Mõistlik oleks piirkonna arengu kavandamisel neid nõudeid juba ette arvesse võtta, et mitte seista hiljem silmitsi kohtuvaidlustega või olukorraga, kus liiklus Oa tänava pikendusel tuleks niikuinii suuremaks osaks suplushooajast keelata.

Arusaadavalt on autosid, mis peavad jätkuvalt Emajõe vabaujula juurde pääsema – näiteks teenindav transport ja päästjad. Praeguse väikese parkla ümberkujundamise ehitusprojektis võiks sinna jätta parkimiskohad erivajadusega inimestele. Ka Oa tänava pikendusele, kus konnade sigimishooajaks oleks mõistlik liiklus miinimumini piirata, saaks jätta alles eriõiguse randa pääsuks liikumispuudega juhtidele.

Autoga vabaujulasse tulijatele on juba olemas parklad laululava ja spordipargi vahel ning parkimiskohtade puudust piirkonnas ei ole. Kuna võib ette tulla olukordi, kus väikeste lastega peredel oleks keeruline laululava tagumisest parklast umbes poole kilomeetri kauguse rannani jalutada, siis võiks lahenduseks olla võimalus laenutada neljarattalisi (puust) kärusid, mida kasutatakse laste transportimiseks näiteks paljudes loomaaedades ja ka Lottemaal. See on laste seas väga populaarne lahendus.

Linnavalitsus võiks eeloleval suvel näiteks kümmekonna sellise käruga testida, kuidas selline lahendus töötab ja kui palju kärusid vaja võiks minna. Lisaks tuleks vabaujula kõrvale rajada piisavalt suure mahuga rattaringluse parkla, kuhu võiks kavandada ka perega randatulekut toetavad kastirattad.

Meie visioon oleks, et paremkalda ujula Emajõe ääres (vabaujula) võiks jääda looduslikumaks, vastukaaluna vasakkalda toredasti uuendatud tehisobjektidest rikka rannaga. Linnaplaneerimise tänapäevasem suund on just looduslikumate lahenduste poole liikuv ja see võiks olla nähtav ka Tartu linna tegutsemises. Just tänu vastaskalda uuendatud rannaalale on tekkinud võimalus anda inimestele Emajõe rannaeelistuste osas valik – tehislikum või looduslikum lahendus, autoga randa või väike jalutuskäik. Liivarand, dendropark, konnatiik koos õpperajaga ja Jänese matkarada on moodustamas sinirohelist ruumi, kus võiks toetada liigirikkust ja looduslähedast ilmet.

Hetkel ettevalmistatavat vabaujula kaasajastamise ehitusprojekti võiks muuta selliselt, et looduslikke väärtusi kandvat ala ja randa ei koormataks üleliia tehisobjektidega (autokasutust soosiv suur parkla, kõikvõimalikud metallist/plastist atraktsioonid ja veemänguala lahendus lastele, mis eeldaks energiakulukat vee pumpamist, samuti perspektiivne rannahoone). Mitmeid plaanitud rajatisi on randa vaja, aga nende rajamisel võiks lähenemiseks olla «metsikuma» ja looduslähedasema paiga kontseptsioon – kasutada materjalina rohkem puitu (mh asendades rannas asfalttee laudteega) jne.

Ka mänguväljaku lahendustes võiks kasutada uudsemat loodusliku mänguväljaku lahendust, kus ehitusmaterjalina on kasutusel lamapuit, kännud ja köied. Lastele võiksid sellisel looduslikumal mänguväljakul olla loovaks mänguks saadaval ka nn lahtised osad (nn loose parts playground), kus on mängimiseks ja ehitamiseks lauajupid ja kännukesed, aga ka rehad, kastekannud, oksad, kühvlid jne. Mäng vee ja maa piiril annab rohkelt võimalusi nii loovuseks kui looduse tundmaõppimiseks.

Alla kirjutanud: Eesti maaülikooli keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool

Eesti Roheline Liikumine

Eestimaa Looduse Fond

MTÜ Lapsed Õue Projekti urbanLIFEcircles (Tartu Rohering) teadlased

Supilinna Selts

Tartu Rattaliiklejate Selts

Tartu 2024 saadikud: Tuul Sepp, Tõnu Runnel, Kunnar Karu, Marju Lauristin, Andres Roots, Mart Juur, Joel Ostrat, Jaan Aru, Kairo (Kairi Kliimand), Kristiina Ehin