Toomas Jürgenstein: kriitika ja kritikaanlus Süku detailplaneeringu eskiisi kohta

Toomas Jürgenstein Foto: Margus Ansu

Tartu Ülikooli-Jaani koguduse kadunud vaimulik Urmas Petti tegi ikka vahet kriitika ja kritikaanluse vahel. Kriitika on igati vajalik analüüsiv ja argumenteeriv lähenemine probleemidele, kritikaanlus seevastu valimatult noriv, lammutav ja destruktiivne, mis ka ilmselgete tõsiasjade taga kellegi pahatahtlikkust ja vandenõu näeb.

Just selline mõte kritikaanlusest tuli mulle pähe, kui lugesin Eesti 200 esindaja Tanel Teini arvamuslugu «Linnarahvas ei pea spikerdama! Abilinnapeal tuleb tagasi astuda» (TPM, 23.4), mis lõppes tõdemusega, et abilinnapea Elo Kiiveti aeg on tema ebapädevuse ja ebaobjektiivsuse tõttu ümber.

Jätan temaatilised seletused, kui neid on veel vaja, rahulikult ülimalt professionaalse abilinnapea Kiiveti hooleks. Mul on hea meel, et lisaks erialasele kompetentsusele on abilinnapeas peidus ka suur annus pedagoogi, tema esimene vastus Tanel Teinile «Kuidas lugeda Süku planeeringut. Spikker» (TPM, 12.4) oli selge, süsteemne ja juhendav ning mis peamine, Süku arengule kaasa mõtlema kutsuv. Küll aga tahaksin ma mõne sõnaga selgitada, miks abilinnapead uuesti rünnanud Tanel Teini kritikaanlusest kantud artikkel tõsiselt võetav ei ole.