Kristel Loos: erilised lapsed kogukonnas

Kristel Loos Foto: Erakogu

Imeline on iga lapse sünd, kuid missugusena ta siia sünnib ja kuidas ta keskkonda sulandub, seda näitab aeg ning meie panus ja suhtumine lapsesse. Me eeldame ja loodame, et laps on terve, kohaneb eakohaselt igapäevaste rutiinsete tegevuste rütmiga ja saab hakkama nii, nagu «kõik teised lapsed on saanud». Kuid mis saab lapsest, kes on sündinud erivajadusega või on «veidi teistsugune»?

Toon näitena hariduselus meie koolisüsteemi. Haridusliku erivajadusega laps (HEV) suunatakse klassi, kus teised lapsed on nn tavalised. Tänapäeval nimetatakse sellist lähenemist kaasavaks hariduseks. Kogukonnas võib kujuneda arvamus, et HEV-laps pidurdab samas klassis teiste laste arengut või õppekava läbimine aeglustub. Isegi kui lapsel on näiteks Rajaleidja kaudu määratud tugiisik, eeldatakse, et ta saab suuremat tähelepanu kui teised lapsed. Sellised mõtteviisid ja hirmud tekitavad pingeid kogukonnas ning suhtumine pole heatahtlik.

On aeg hakata usaldama inimesi, kes suudavad tagada eritingimustel teistsugust õpet HEV-lapsele. Soovitan tutvuda www.eesti.ee artikliga «Haridusliku erivajadusega õpilane», kus haridus- ja teadusministeerium on nimetanud HEV-lapse õigused, tugimeetmed ja mitmekülgsed lahenduskäigud, kuidas neid toetada meie ühiskonnas.