Barlova teadusõhtul räägivad NASA teadlased eksoplaneetide avastustest

Eksoplaneet on vaadeldav teleskoobiga enamasti vaid siis, kui ta oma orbiidil satub liikuma ematähe eest läbi. Foto: European Space Agency

Tartust on sel nädalal saanud kosmosemissiooni keskus, kuna siin peetakse Euroopa kosmoseagentuuri missiooni ARIEL konsortsiumi konverentsi. ARIELi missiooniga saadetakse 2029. aastal kosmosesse esimene eksoplaneetide atmosfääri uuriv teleskoop, mis vaatleb nelja aasta vältel nende koostist, teket ja arengut.

Tõravere observatooriumi korraldatav teadusõhtu kannab pealkirja «Eksoplaneetide revolutsioon» ja see leiab aset 23. aprillil kell 19 Tartus Jakobi Jalatsis, mis asub Barlova kõrval aadressil Tähe 29.

Eksoplaneedid on planeedid, mis asuvad väljaspool Päikesesüsteemi. Tähti, mille ümber need tiirlevad, nimetatakse ematähtedeks.

Päikesesüsteemi sarnaseid tähesüsteeme leidub Linnuteel teisigi ning mõnes neis süsteemis näikse planeedid asuvat tähest just parajal kaugusel, kus tingimused eluks on täiesti soodsad. Vesigi püsiks seal vedelas olekus.

Kõige kuulsam sellistest tähesüsteemidest on TRAPPIST-1 süsteem, kus on seitse Maa-sarnast planeeti, asudes Päikesesüsteemist umbes 40 valgusaasta kaugusel.

Kuna NASA panustab Arieli-missiooni instrumendiga CASE (Atmospheric Remote-sensing Infrared Exoplanet Large-survey), on teadusõhtu külalised David R. Ciardi (NASA Exoplanet Science Institute) ja Douglas M. Hudgins (NASA Ames Research Centre), kes räägivad eksoplaneetide revolutsioonist.

Planeedid, mis tiirlevad väljaspool meie Päikesesüsteemi, avastati esimest korda veidi vähem kui 30 aastat tagasi, muutes meie arusaama universumist ja meist endist. NASA on lennutanud kosmosesse mitmeid missioone, mis on kujundanud ja kujundavad edaspidigi meie arusaamu teiste tähtede ümber tiirlevatest planeetidest – otsides potentsiaalselt elamiskõlblike maailmu.

Teadusõhtud toimuvad kuus korra ja neid korraldab Tartu ülikooli Tartu observatoorium. Sissepääs teadusõhtule on tasuta. Tänane üritus on inglise keeles.