Anna-Liisa Blaubrük: koolilehe intervjuu asemel tantsib õpetaja Tiktokis

Anna-Liisa Blaubrük Foto: Erakogu

Minu arvates jaguneb praegusaja koolimeedia kaheks: on koolipere liikmetele ja «fännidele» loodav meelelahutuslik sotsiaalmeedia ning õppimiseks, harjutamiseks ja meediapädevuse kujundamiseks õpilaste endi loodav traditsiooniline koolimeedia.

Ajakirjandushariduse 70. aastapäeval on mõistlik vaadata koolimeedias toimuvat, sest tihtilugu saavad tulevased ajakirjandushuvilised pisiku külge just koolilehes kogetust. Krista Aru on ajakirjandusõpet meenutades tõdenud, et asjad peavadki muutuma, sest aeg meie ümber muutub. Dilemma on, kas muutunud meediamaailmas ja meediastunud maailmas saab hakkama, kujundades meediapädevust õpilastes läbi meediatarbija perspektiivi, või peaksime pühenduma meedia loomise perspektiivile?

Kooli üks eesmärke on noorte meediapädevuse kasvatamine. Kooli otsustada on, kuidas see toimub. Haridusministeerium on andnud koolidele selged suunised läbivate teemade ja õpitulemuste kirjeldustena. 2023. aasta gümnaasiumi riiklikus õppekavas on aga muu hulgas sõnastatud uus ja kurioosselt ambitsioonikas õpitulemus «õpilane oskab luua kvaliteetset meediasisu», mida reaalsuses teisiti ei saagi õpetada kui ehk koolimeedias kogetava praktika kaudu. Kuigi isegi sellisel juhul on seatud eesmärk kõrgelennuline.