Prii õigusabi tõmbas kümneid kundesid

Martin Pau
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartlanna Maret Parts jäi oma erastamismurega nende õigusapteegi kundede hulka, kes pidid end järgmiseks korraks järjekorda panema. Nõu tahtjaid oli 30 ringis.
Tartlanna Maret Parts jäi oma erastamismurega nende õigusapteegi kundede hulka, kes pidid end järgmiseks korraks järjekorda panema. Nõu tahtjaid oli 30 ringis. Foto: Margus Ansu

Meeksi valla mees Vello Seppik sõitis kolmapäeval maha kaugelt üle saja kilomeetri, et saada Tartus avatud õigusapteegist tasuta nõu, kuidas vedada liistule mees, kes tal naha üle kõrvade tõmbas.

«See pätt lubas mulle viis aastat tagasi maja ehitada, vastutasuks lasin tal oma maa peale suvila ehitada,» võttis Seppik petuloo kokku. «Kohtust ma abi ei saanud, tollepärast olengi siin, et küsida, mida edasi teha.»

Seppik märkis, et on kulutanud kohut käies riigilõivudeks ja juristilt õigusabi saamiseks paar tuhat eurot. Enam tal suuri summasid luhvtitada pole, seepärast kulub juristide liidu organiseeritud ja justiitsministeeriumi eelarvest kinni makstav prii juriidiline nõu marjaks ära.

Aega käes kitsalt

Teisipäeval Tallinnas otsa lahti teinud ning kolmapäeval Tartus Tähtvere päevakeskuses esimest korda uksed avanud õigusapteek meelitas kohale kolm korda rohkem tasuta õigusabi tahtjaid, kui jurist Raivo Kiisk suutis vastu võtta.

Kiisk jõudis ettenähtud kolmetunnise vastuvõtu vältel kuulata ära kümne inimese mure ning anda neile lakoonilist nõu.

«Ka järgmise ja ülejärgmise nädala vastuvõtuaeg on registreerimislehtedel juba sisustatud,» kinnitas Kiisk. «Hea, et saime registreerimisega natuke hajutada, muidu oleksime päris jänni jäänud. Ühele inimesele on arvestatud 20 minutit, aga kui vaadata nende probleeme, oleks vaja küll igaühele poolt tundi.»

Tartlannal Maret Partsil, kes sai õigusapteegist teada Tallinna Televisiooni vaadates, õnnestus end meldida Kiisa jutule tulevaks nädalaks.

Parts püüab välja selgitada, kas üle viieteistkümne aasta Tartu linnavalitsusega peetud lahingus kahe korteri erastamiseks võib lõpuks talle õnn naeratada.

Varem on Parts pruukinud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tudengite õigusbüroo nõuandeteenust. «Nemad olid alguses lootusrikkad, aga kui käisid õppejõududega konsulteerimas, siis nad enam mulle lootust ei andnud,» kirjeldas Parts.

Viktor Brusko, kes kuulis tasuta juuraabist Raadio 4st, loodab õigusapteegi nõuga saada punni eest üle kahe aasta tagasi alanud töövaidlusel.

Turvafirmast tööandja oli kantinud ettevõtte vara teise firma nimele ja näidanud siis neljale valvetöötajale tühje pihke: peate kahe kuu palgast suu puhtaks pühkima.

Kiisa sõnul valdavad eakamate inimeste probleemide hulgas pärandamisküsimused. Sellest hoolimata pole ükski probleem teisega identne, iga 20 minuti järel tuleb end ümber häälestada.
See väsitab niivõrd, et vastuvõtu pikendamine tähendaks ühtlasi nõustamise kvaliteedi halvenemist.

«Eks järgmised korrad näita, kas nõudlus üha kasvab või muutub väiksemaks, aga kui juristide liit peab võimalikuks vastuvõtuaega lisada, oleks mõistlik leida nõu andma veel üks inimene,» arutles Raivo Kiisk.

Tasuta nõu talveni

Raivo Kiisk rõhutas, et 11. ja 18. aprillil pääseb väljaspool vastuvõtunimekirja temaga vestlema vaid siis, kui mõni kirjapanduist jääb tulemata. Sõltumata sellest tasub kohale minna kõigil, kes soovivad vastuvõttu 25. aprillil või hiljem.

Veel märkis Kiisk, et kui kord on juba õigusapteegist abi saadud, ei tähenda see, et uuesti pöörduda ei maksa.

Õigusapteek on Veski 35 päevakeskuses lahti igal kolmapäeval kell 10–13 kuni 15. detsembrini. Tasuta nõu ei saa vaid juulis.

Märksõnad

Tagasi üles