Mullu sai ülikooli kliinikumist abi rekordarv patsiente

Tartu Postimees
Copy
Tartu ülikooli kliinikumi juhatus sel aastal.
Tartu ülikooli kliinikumi juhatus sel aastal. Foto: Tartu Ülikooli kliinikum

2023. aastal raviti Tartu ülikooli kliinikumis viimaste aastate rekordarv patsiente. Ambulatoorsetele vastuvõttudele, erakorralise meditsiini osakonda, päeva-, haigla- ja  hambaravile ning teistele tervishoiuteenustele pöörduti 814 342 korral.

Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse esimees Priit Perensi nõnul on ravitud senisest enam patsiente, mis tähendab, et me kõik oleme pühendunult ja suures mahus tööd teinud ning meie ravimahud on sarnased pandeemiaeelse ajaga.

Päevaravi osakaal suureneb

Kasvutrendis olid päevaravi, õdede iseseisvad vastuvõtud ning e-konsultatsioonid. Viimaste hüppeline kasv kliinikumis on võimaldanud patsientidel saada paremini õigel ajal õiget ravi, olgu selleks perearsti juures ravi jätkamine, eriarstiabi süsteemi ülevõtmine või patsientidele erakorralise abi osutamine.

Tartu ülikooli kliinikum on Eesti ainus ülikoolihaigla, kus patsientide ravimiseks ja tulevaste kolleegide õpetamiseks on esindatud kõik arstlikud erialad. Ambulatoorne eriarstiabi koosneb mitmest tegevusest: arstide, õdede ja muude spetsialistide vastuvõttudest, aga ka uuringutest, analüüsidest, protseduuridest ning patsiendi nõustamisest ja juhendamisest terviseküsimustes.

«Just ambulatoorne ravitöö kasvas kõige rohkem: 2023. aastal tehti kliinikumis 510 163 arstivastuvõttu, mis on ligi 11 000 võrra rohkem kui eelmisel aastal,» rääkis kliinikumi juhatuse liige ja ravijuht dr Liis Salumäe. Ta lisas, et kliinikumi arstid liikusid ka senisest enam patsientide elukohale lähemale – hematoloogid, onkoloogid ja onkokirurgid tegid üle 9000 vastuvõtu Ida-Virumaal ja Narvas. 

Kliinikumis on ka õdede ja ämmaemandate tööülesanded ning kohustused patsientide ravis iga aastaga suurenenud, mistõttu kasvas eelmisel aastal ka õendusteenuste maht. 2023. aastal tegid õed ja ämmaemandad vastuvõtte 139 113 korral, mida on 7000 võrra enam kui aasta varem. Koduvisiite tegid õendustöötajad 15 647 korral.

Olulise tervishoiuteenusena tagab kliinikum ka ööpäevaringse erakorralise abi kõikidele abivajajatele. 2023. aastal pöörduti erakorralise meditsiini osakonda (EMO) samuti senisest enam – 47 752 korral – ning päevas osutati abi keskmiselt 130 patsiendile. «Tegemist on viimaste aastate suurima pöördumiste arvuga, sealjuures suurenes raskete haigusseisundite osakaal,» rääkis ravijuht. Lisaks erakorralise meditsiini osakonnale on ööpäev ringi tagatud vältimatu abi osutamine erialaspetsiifilistes valvekabinettides. Silma-, kõrva-, laste- ja psühhiaatriakliiniku valvekabinetti pöörduti 30 984 korral, pöördumised kasvasid kaheksa protsenti. 1485 inimest vajasid ka erakorralist hambaravi, mida pakub kliinikumi stomatoloogia kliinik. Koos plaaniliste patsientidega oli hambaravile pöördumisi kokku 60 225.

Haiglaravi puhul liiguvad mitmed seni statsionaaris tehtud operatsioonid ja protseduurid  päevaravisse. 2023. aastal raviti kliinikumis haiglaravil 41 022 patsienti, kellest 39 protsenti opereeriti. Kokku tehti üle 23 000 kirurgilise protseduuri. Päevaravis ravitud patsientide arv kasvas aastaga seitse protsenti, kokku raviti 18 636 patsienti.

Uue erialana lisandus päevaravisse näo- ja lõualuudekirurgia, samuti kasvas päevaravi teenuste maht lastekirurgias, kõrva-nina-kurguhaigustes, silmahaigustes, ortopeedias ning mittekirurgilistest erialadest onkoteraapias, lastehaigustes, psühhiaatrias sõltuvushäirete ravis, endokrinoloogias ja reumatoloogias. Haiglaravil ja päevaravis raviti eelmise aastaga võrreldes kokku rohkem kui 2500 patsienti. Küll aga vähenes kuue protsendi võrra sünnituste arv – naistekliinikus oli eelmisel aastal 2188 sünnitust.

Kõik siirdamised Tartus

Tartu ülikooli kliinikumis tehakse kõik Eesti elundisiirdamised. Doonorluse aktiivsus ja ka multielundidoonorite osakaal olid 2023. aastal head, mistõttu tehti kokku 70 elundisiirdamist: kaks kopsude, 17 maksa- ja 51 neerusiirdamist, sealhulgas neli pankrease ja neeru siirdamist koos. Lisaks toimus kliinikumi ja Helsingi ülikoolihaigla koostöös kolm südamesiirdamist Eesti patsientidele ja üks neerusiirdamine Eesti väikelapsele.

Ravimise kõrval pöörab kliinikum tähelepanu ka ennetustegevustele. Vähi varajaseks avastamiseks tehti rinnavähi, emakakaelavähi, jämesoolevähi ja kopsuvähi sõeluuringuid 20 828 inimesele. Lisaks käisid 11 473 inimest kliinikumis muude ennetusprojektide raames, näiteks noorsportlased.

2023. aasta üks oodatumaid sündmusi oli Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu avamine, millega parandati tublisti nii töötajate kui patsientide tingimusi. Soojalt vastu võetud laste- ja kõrvakliinik ning uus operatsiooniplokk on Eesti moodsamaid.

Eespool kirjeldatud ravitöö, patsiendikeskus ning teadustöö sai võimalikuks tänu 4911 kliinikumi töötajale. «Eesti ühe suurima asutuse suurim väärtus on pühendunud töötajad, kes kujundavad nii tänast kui homset tervishoidu,» rääkis Priit Perens.

Tagasi üles