PILDID ⟩ Nordeconile kuuluv Aino ja Oskar Kallase häärber laguneb

Kirjanik Aino Kallase ja rahvaluuleteadlasest diplomaadi Oskar Kallase maja Sanatooriumi pargis on kehvas seisus, katuses on siin-seal augud. Aukude lappimist ja hädavajalikku remonti maja omanik lähemal ajal ei kavanda. Foto: Margus Ansu

Sanatooriumi pargis asuva vana häärberi väljanägemine on trööstitu: seintelt koorub värvi ja krohvi, aknad ja uksed on plaatidega kinni löödud ning katuses on siin-seal augud, millest sajab majja vihma ja lund. Omanik, suur ehitusfirma, katust lappima aga ei kiirusta, rääkimata kogu hoone korda tegemisest.

Ometi on see Raja 31a hoone kultuurilooliselt tähtis. 1914. aastal valminud maja esimesed omanikud olid rahvaluuleteadlane ja diplomaat Oskar Kallas ning kirjanik Aino Kallas. Hiljem olid omanikeks kirjanik Jaan Kaplinski vanavanemad, kelle juures möödusid Jaan Kap­linski esimesed eluaastad.

Raja 31a maja ja sealne ligi 2,7-hektarine maa-ala kuulub 2011. aasta algusest Eesti suurimale ehitusfirmale AS Nordecon. Majaomanik on hoone kehvast seisukorrast teadlik, aga midagi ette ei võta.

«Kuni arenduspiirkonda puudutavad vaidlused ei ole lõpetatud, pole meil suuremaid ehitustöid Kallase majas plaanis,» ütles ASi Nordecon kinnisvaraosakonna juht Katrina Šokman. Ka ei ole paigas edasised plaanid, sest ala arendus pidurdus Tartu linnavalitsuse ja ministeeriumi vahelistes aruteludes, lõplik otsus peaks Tartu linnavalitsusest tulema sel nädalal.

Šokman loodab, et Nordecon saab peatselt lõpliku selguse pea kolm aastat väldanud aruteludes pargi kaitse alla võtmise üle, mis on firmat takistanud piirkonna arendamisel. «Kaks aastat tagasi tahtsime seal ehitada, aga siis pani linn piiri,» selgitas Šokman.

Nüüd on majanduses olnud suured muutused ja kindlat ajaraami, millal kinnistul ehitama hakatakse, ei ole. Šokman lisas, et ettevõte hoiab maja seisukorral silma peal ja hoolitseb selle eest, et hoone ohtlikuks ei muutuks.

Aasta alguses langetas kliimaministeerium otsuse, et Sanatooriumi parki ei võeta looduskaitse alla, sest seal puuduvad esimese ja teise kategooria taimeliigid. Ka Tartu linnavalitsus on loobunud pargi kaitse alla võtmisest, sest olemasoleva detailplaneeringuga on seal ette nähtud piisavalt mitmekesine roheala. Kultuuriajaloo seisukohalt tähtis Raja 31a maja tuleb detailplaneeringu kohaselt säilitada ja rekonstrueerida.

Mõni aeg oli jutuks, et Tartu linn võib kultuuriloolise maja ära osta, et seal oleks mõni kultuuriga seotud asutus. Katrina Šokman kinnitas, et sellised jutud tõesti levisid, aga Tartu linnavalitsus pole Nordeconile ühtegi konkreetset pakkumist teinud.

Tartu Soome selts pakkus, et Kallase häärber võiks olla ühiskondlikus kasutuses, nii nagu seda on Tampere maja või Tammekannu villa. Jaan Kaplinski seltsi eestvedaja, kirjaniku poeg Lemmit Kaplinski sõnas, et Tartu abilinnapeana on ta end Kallaste majaga seotud otsustest tagandanud. Seltsi eestvedajana ütles ta siiski, et majale võiks seni teha kohtparandusi, kuni suurem plaan selgub ja uusarendus töösse läheb. «Maja võiks siiski seni säilitada,» nentis ta.

Tartu abilinnapea Elo Kiivet nentis, et linnal ei ole sellist raha, et Aino ja Oskar Kallase maja osta ning seda hiljem renoveerida. «Eraettevõttel on selleks märksa paremad vahendid,» lisas ta.

Kiivet märkis, et hoone rekonstrueerimiseks, restaureerimiseks või remondiks ei ole vaja Nordeconil oodata ministeeriumi ega linnavalitsuse seisukohta pargi või kaitseala staatuse kohta, seda saab alati teha kui vaja.

Sel nädalal teeb Tartu linnavalitsus ka oma kokkuvõtte Sanatooriumi pargi dendroloogia kohta ning edastab selle arendajale. Kiivet oli kehtiva detailplaneeringu asjus optimistlik. «Säilitatud on erinevat kultuurilist kihistut ja võimalikult palju mitmekülgset haljastust, see pole lage hoonestusala,» täpsustas ta. Uusarenduse kasuks Sanatooriumi pargis räägib tema sõnul ka asjaolu, et uusehitisi, kus kõik oleks käe ja jala juures, Tartus naljalt ei ole.