Juhtkiri ⟩ Rannaparkla kaasamiskäkk

Tähtvere spordipargi droonifotole on lisatud nüüdseks korstnasse kirjutatud parklajoonis. Paremal ülal on näha praegune vabaujula parkla. Foto: Margus Ansu/montaaž

Mitte midagi halba pole selles, et rannahooaja eel mõtleb Tartu peatselt saabuvatele kuumadele ilmadele (tulevad ju?) ning sellele, et sadadel rannalistel oleks Emajõe kaldal mõnusam, ka vabaujula rannas. Aga ometi läks kraavi algatus rajada rannalistele uus parkla 60 000 euro eest ning linn peab maksma lepingust taganemise eest ehitusettevõttele 6000 eurot, midagi vastu saamata.

Tegelikult me ju saime – jälle! – õppetunni sellest, kuidas kaasamine on keeruline, ja sellest, kuidas sellele keerulisele-paratamatule etapile tundlike ehituste puhul ei saa vilistada. Isegi kui mitu aastat tagasi ringles võimukoridorides jooniseid, mille nurgast võis välja lugeda rannaparkla kolimise spordiparki ja selleks puude saagimist, ei olnud see asjast puudutatuile teada nüüd. Miks muidu põhjustas Tartu Spordi teade ehituse algamisest järgmisel päeval pahameeletormi.

Linlasel ei pea oluliste elukeskkonda muutvate arendusplaanide märkamiseks olema hea nina. Linnaametnikel peab olema hea nina, et need olulised arendused ära tunda ja teavitamine korraldada õigel ajal. Mis oleks maksnud, kui spordipargi nurka lüüa püsti post ja selle külge kinnitada silt plaanitava kohta.

Ametnikel peab olema hea nina, et olulised arendused ära tunda ja teavitamine korraldada õigel ajal.

Hoopis iselugu on aga see, kas autoga peab randa saama sõita, kui lähedale veepiirile ja kas ikka iga soovija. Kui nüüd järele mõelda, siis väide, et supilinlased lähevad küll kõik jala, ei aita kaugema kandi rahvast.

Aga kui edasi mõelda, siis ega kaugema kandi rahvas ole kõik viletsa astumisega, et laululava nn alumisest parklast ei jõuaks 700 meetrit randa jalutada. Mõnele on see aga väga pikk teekond. Kas neid on aga 87 parkimiskoha jagu, nagu oli linnal valminud projektis?

Ning kahtlemata on õigustatud küsimus, kas parkimishüve tekitamiseks on õige vähendada rohelust spordipargis, mis on tartlastele armastatud vaba aja veetmise koht.

Nende küsimuste üle peaks arutama enne ehituse algust, mitte pärast kopa maasse löömist. Kui ka pärast neid arutelusid ei ole kõik rahul, võib uskuda, et rahulolematute hulk on väiksem.