Laura Danilas: Eesti jaoks on ja jääb NATO peamiseks julgeolekugarantiiks (1)

Copy
Laura Danilas
Laura Danilas Foto: Erakogu

NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni asutamisest möödus 4. aprillil 75 aastat. Sellest 20 aastat on ka Eesti olnud osa maailma suurimast sõjalis-poliitilisest alliansist. Praeguses pingelises geopoliitilises olukorras ei kujuta me ettegi, milline näeks välja elu siis, kui Eesti ei oleks 2004. aastal NATOga liitunud. Õigemini, selle peale ei taha keegi isegi mitte mõelda.

Eesti astus NATO liikmeks alliansi ajaloo suurima laienemise ajal, kus lisaks meile ühinesid organisatsiooniga veel kuus riiki. Läti, Leedu, Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia ja Eesti liitumine NATOga samal ajal tähistas Venemaa mõjupiirkonnas olevate postsovetlike riikide läänestumist. Seda saab lugeda NATO ajaloo üheks olulisemaks strateegiliseks võiduks kuni Soome ja Rootsi hiljutise liitumiseni. Meie põhjanaabrite liitumine alliansiga on samm nii NATO idatiiva kui kogu Läänemere ümbruse tugevdamisel. Eesti jaoks on ja jääb NATO peamiseks julgeolekugarantiiks.

4. aprillil 1949. aastal kirjutasid 12 Euroopa ja Põhja-Ameerika riiki alla Põhja-Atlandi lepingule – sellest sündis organisatsioon, mida tunneme NATO nime all. Vastukaaluks NATO-le loodi Varssavi lepingu organisatsioon, mis oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline ühendus. 75 aasta jooksul on NATO muutunud palju. Suurenenud on liikmete arv, muutunud on nii juhtimisprotsessid, prioriteedid kui ka väljakutsed.

Tagasi üles