AJAKIRJANDUSÕPE 70 Filoloogia varju all sündis uus vaimne tugipunkt Eesti omailma kestmiseks

Krista Aru
, Tartu ülikooli raamatukogu direktor
Copy
Esmakursuslastele teklite pidulik kätteandmine Toomel. Tudengite hulgas paistavad Mari Karlson (vasakult), teklit on Juhan Peeglilt saamas Merike Pinn, tema kõrval on ootel Lii Sammler (toona Kangru). Tagareas paistavad Mart Soidro, Juhan Kilumets, Indrek Schwede ja Peeter Tali.
Esmakursuslastele teklite pidulik kätteandmine Toomel. Tudengite hulgas paistavad Mari Karlson (vasakult), teklit on Juhan Peeglilt saamas Merike Pinn, tema kõrval on ootel Lii Sammler (toona Kangru). Tagareas paistavad Mart Soidro, Juhan Kilumets, Indrek Schwede ja Peeter Tali. Foto: Malev Toom

Järjepidevalt ilmuva eestikeelse ajakirjanduse aeg algas juunis 1857: Pärnus hakkas ilmuma Johann Voldemar Jannseni nädalaleht Perno Postimees, hõisates kõigile, kes kuulata tahtsid: «Tere, armas Eesti rahvas!» Sellest täpselt sada aastat hiljem, 1957. aasta juunis, õnnitles professor Juhan Peegel ülikooli lõpetamisel esimesi tudengeid, kes olid saanud spetsiaalset õpetust, et töötada ajakirjanikuna. Mõlemad, nii Jannsen kui ka Peegel, rajasid vaod, mis said üheks eelduseks rahva iseendaks saamisele ja jäämisele.

Tartu riiklikus ülikoolis algas akadeemiline ajakirjandusõpe täpselt seitse kümnendit tagasi, aastal 1954. Sellele, miks just siis, võib leida selgitusi tollasest üldisest õhustikust: nõukogulik režiim oli end elus küll kõikjal sisse seadnud, aga akadeemilises maailmas oli veel seda vaimsust, mis ei lubanud leppida alistumisega pealiskaudsusele ja rumalusele, pigem sundis astuma sellele vastusamme.

Filoloogia varju all

Tagasi üles