Galerii ⟩ Riigikohus hakkas arutama hooldereformi puudulikku rahastamist

Täna hommikul alanud avalikul istungil arutavad riigikohtunikud, kas sotsiaalhoolekande seadusega omavalitsustele pandud üldhooldusteenuse kohustuste täitmine on riiklik või kohalik ülesanne. Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul jätab selline riigi poolt linnale pandud kohustus ülikoolilinna eelarvesse tänavu 1,6 miljoni euro suuruse augu. 

Kõnealuse küsimuse pärast pöördusid riigikohtusse Tartu linnavolikogu ning Põlva ja Räpina vallavolikogu.

Omavalitsused leiavad, et hooldereformi käigus sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega neile tekkinud lisakohustus rahastada üldhooldusteenuse osutamist hooldekodu elaniku või tema ülalpidajate asemel on riiklik ülesanne. Küll aga pole riik selleks raha ette näinud.

Riik ei toeta piisavalt

See rikub volikogude hinnangul aga põhiseaduses sätestatud tagatist, mille kohaselt on omavalitsusel õigus talle seadusega pandud riiklike kohustuste täielikule rahastamisele riigieelarvest. Kokkuvõtvalt ootavad omavalitsused, et riik katab hooldereformiga linnadele ja valdadele pandud rahalised kohustused riigieelarvest, sest hoolekandeteenus on riiklik teenus. 

Vastavalt möödunud aastal jõustunud seadusele peab Tartu linn tasuma iga hooldekodukoha maksumusest hoolduspersonali kulude osa. Riik ei ole aga võtnud õiguslikult siduvat kohustust Tartu linna ja teisi omavalitsusi selleks vajaliku rahaga toetada.

«Olukord, kus juba reformi teisel aastal jääb riigi toetusest puudu nii suur summa, on Tartu linnavalitsuse hinnangul lubamatu ja põhiseadusega vastuolus,» ütles linnapea Urmas Klaas.

Arvestades küsimuse suurt ühiskondlikku kaalu ja võimalikke pikaajalisi mõjusid omavalitsuste rahastamise põhimõtetele, andis riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kohtuasja lahendamiseks üle üldkogule, kuhu kuulub 18 riigikohtunikku. Küsimust arutatakse täna. 

Kelle ülesanne?

Riigikohtunik Heili Sepa sõnul on vaidluse keskne küsimus, kuidas omavalitsustele seadusega pandud kohustusi põhiseadusest lähtudes liigitada.

«Riigikohtu üldkogu on võtnud varem kohalike omavalitsuste rahastamise aluseks ülesannete kaksikjaotuse riiklikeks või kohalikeks,» ütles Sepp. «Riigikohtu pädevuses on kontrollida, kas õigust loovates aktides on ülesanded õigesti määratletud – kas kohalikuks ülesandeks ei ole loetud põhiseaduse mõttes riiklik ülesanne või vastupidi.»

Ta lisas, et kui tegemist on riikliku ülesandega, siis nõuab põhiseadus, et seda tuleb täielikult rahastada riigieelarvest. «Aga ka juhul, kui tegu on kohaliku ülesandega, peab omavalitsuste rahastamissüsteem olema stabiilne,» selgitas riigikohtunik.