Turvatöötajad nabisid kinni sarivarga, kelle leivanumbriks oli peita pudeleid püksi

Henn Uuetoa
, ajakirjanik
Copy
Ka mõne päeva eest, mil varas vahele jäi, pistis ta pudelid püksi.
Ka mõne päeva eest, mil varas vahele jäi, pistis ta pudelid püksi. Foto: Konstantin Sednev

Poevarguste hulk muudkui kasvab, nendivad nii politsei kui ka turvafirmad. Aga vähemalt üks kaupmeeste nuhtlus, üle kümne korra poodidest viina ja muud kangemat kraami oma püksisääres välja tassinud sarivaras peab võtma mitte just vabatahtliku puhkuse, sest turvamehed tabasid selle 41-aastase mehe, lausa kaks pudelit püksis, ühes Selveris.

Viking Security turvamehed tabasid varga mõne päeva eest, mil ta üritas ühest Viljandi Selverist kaasa haarata kaks pudelit viskit. Nagu mehel kombeks, toppis ta need püksi. Turvatöötajad tabasid ta teolt, pidasid kinni ning andsid politseile üle.

Pistis pudeleid püksi

Viking Security valvejuhi Juhan Aia kinnitusel on politseil kogu informatsioon mehe varasemate süütegude kohta.

«Kahtlustan, et ta nii-öelda mängis selle peale, et alkoholipudelid ükshaaval on väheväärtuslikud esemed, mille varguse eest kriminaalkaristust üldjuhul ei määrata,» ütles Aia. «Aga meil on hästi tõendatud, et ta varastas süstemaatiliselt, mis tähendab, et kohus võib talle määrata kuni viieaastase vanglakaristuse.»

Mees on politseile varasemast mitme varguse pärast tuttav, kinnitas ka politsei Lõuna prefektuuri menetlusjuht Timo Reinthal. Nüüd on temaga tehtud esimesed menetlustoimingud. Kui palju poevaras kahju on tekitanud, on veel selgitamisel, lisas ta.

Õnneks pole tabatud pikanäpumehe teod märkamata jäänud, sest turvafirmal on nii Põhja- kui ka Lõuna-Eestis kesksed videovalvekeskused, kus info profivaraste uutest trikkidest ja vargustest liigub kiiresti eesliinile ning sellised tegelased peetakse kinni. Nagu nüüdki.

Üha enam poevargusi

Nii politsei menetlusjuht Timo Reinthal kui ka Viking Security valvejuht Juhan Aia nentisid, et poevargusi on viimasel ajal lisandunud. Eestis kasvas varavastaste kuritegude ja väärtegude hulk eelkõige eelmisel aastal, mil üle 60 protsendi vargustest pandi toime kauplustes, selgitas Reinthal.

Juhan Aia märkis aga, et varguskatsed on sagenenud eriti sel talvel ning kevadel.

Samuti on need tema sõnul nii-öelda suuremad, sest muu hulgas jahivad vargad koduelektroonikat. «Poodide kõrval on tõsisema rünnaku all ka koduhoovid, parklad ja väikeettevõtete laoplatsid,» lisas Aia. «Keerulisema ajaga käivad vargused alati kaasas ning kuniks majandusel paremini minema ei hakka, peame kõik iseäranis valvsad olema.»

Varguste puhul on esikohal siiski alkohol, täpsustas Lõuna prefektuuri menetlusjuht Timo Reinthal. «Seega me ei saa rääkida sellest, et inimesed varastavad nälja tõttu,» lisas ta. Pigem on varguse mõte selles, et alkoholi saab nii ise tarbida kui ka edasi müüa.

«Kui räägime vargustest kaubandusettevõtetes, kuhu hulka lähevad keskused, toidupoed, tanklad ja muud sellised kohad, siis seal on varguste arv alates 2020. aastast tõusnud. Seda on mõjutanud eelkõige süstemaatilised vargused, mida paneb toime väike hulk inimesi ehk siis on inimesi, kes käivad tihti vargil,» rääkis Reinthal. Enamjaolt on need tema sõnul inimesed, kellel on mingi sõltuvus.

Registreeritud varavastaste kuritegude ja väärtegude arv on taas tõusuteel.
Registreeritud varavastaste kuritegude ja väärtegude arv on taas tõusuteel. Foto: politsei- ja piirivalveamet

Seetõttu on Reinthali sõnul oluline roll kauplustel, mille töötajad peaksid senisest enam proovima vargusi ennetada. «Ennetamisel jääb kauplusele vara alles, aga varguse puhul seda võimalust pole,» märkis ta.

Tagasi üles