Maaülikooli põllundusrobot hakkab freesturbavälju mustikaistandusteks muutma

Agrorobootika töörühma juht professor Jüri Olt märkis, et valmiva põllundusrobotiti puhul on tegemist kestliku ja ressursitõhusa tehnoloogiaga. Foto: Eesti Maaülikool

Eesti maaülikooli agrorobootika töörühmal on valmimas spetsiaalne mehitamata roheenergia baasil töötav elektriline põllundusrobot, mille esimene prototüüp on mõeldud mustikaistanduste täppisväetamiseks ammendunud freesturbaväljadel.

Robotite kasutuselevõtt aitab ühelt poolt kaasa põllunduse ja aianduse majanduslikule jätkusuutlikkusele, teisalt mängib see olulist rolli keskkonnahoidlikus lähenemises, sest tegemist on kestliku ja ressursitõhusa tehnoloogiaga, sõnas agrorobootika töörühma juht professor Jüri Olt.

Põllundusrobotid on kavandatud konkreetsele kultuurile, tehnoloogilistele vajadustele ja keskkonnatingimustele. Loodava põllundusroboti eelised ulatuvad aga kaugemale kui ainult freesturbaväljade väärindamine. Konkreetne mustikaväetur on akuelektrisõiduk, millel süsihappegaasi emissioon puudub. Hooldejaam, kus akusid laetakse ning roboti tühjenenud aku automaatselt laetud aku vastu välja vahetatakse, toetub päikese- ja biogaasienergiale, tagades säästliku ja jätkusuutliku energiakasutuse.

Põllundusrobotid on kavandatud vastavalt konkreetsele kultuurile, tehnoloogilistele vajadustele ja keskkonnatingimustele. Foto: Eesti maaülikool

Ainuüksi Eestis on üle 9000 hektari ammendunud freesturbaväljasid, mida saabki väärindada näiteks marjakasvatuse kaudu, aidates nii kaasa sealt eralduva süsihappegaasi sidumisele ning maastiku taaselustamisele. Robotväeturi kasutamine aitaks parandada marjakasvatuse majanduslikku jätkusuutlikkust, vähendades samal ajal vajadust inimtööjõu järele ning võimaldaks ühtlasi põllupidajatel keskenduda strateegilisematele ülesannetele.

Loodusliku taimestiku teke võib ammendunud freesturbaväljadel võtta aastakümneid või kauemgi, kuna turba kaevandamisel on kogu sealne taimkate eemaldatud ning pinnases pole idanemisvõimelisi seemneid. Freesturbaväli on oma olemuselt pehme ja soine ehk tagasihoidliku kandevõimega ning seetõttu on seal tavamasinatega üsna keeruline liikuda ja toimetada. Spetsiaalselt sellisele pinnasele loodud robot saab sellega aga kenasti hakkama. Ilma väetamata jääb sellisel pinnasel mustikataime saagikus tagasihoidlikuks.

Robotväeturi ning selle autonoomse hooldejaama ja akuvahetusseadme prototüübiga on võimalik tutvuda 18.–20. aprillini toimuval maamessil.