Kirjandusmuuseumis tegutsevasse arhiivraamatukokku leiab tee nii uurija kui ka õpilane

Eesti kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipus rääkis õpilastele 115-aastase raamatukogu tegevusest. Foto: Margus Ansu

Eesti Rahva Muuseumi loomine 115 aastat tagasi ehk 14. aprillil 1909 on tihedasti seotud praeguse Eesti kirjandusmuuseumi vanima üksusena toimiva arhiivraamatukoguga. Esmaspäeval tõid selle asutuse argipäeva elevust Kadrina keskkooli õpilased, kellele tutvustas raamatukogu tegevust juhataja Merike Kiipus. Lähem tulevik on seotud esimese eestikeelse raamatu trükkimise 500. aastapäevaga.

«Me kogume eesti keeles ilmunud trükisõna ja teeme selle kättesaadavaks,» rääkis ta õpilastele. «Seda tööd on siin majas tehtud juba 100 aastat, sest see maja osteti 1924. aastal arhiivraamatukogule, mis on asutatud aastal 1909.»

2017. aastast suunab raamatukogu kogumistööd peamiselt säilituseksemplari seadus, mille järgi tuleb siin eritingimustes säilitada igast Eestis ilmuvast trükisest üks eksemplar. Väga suur osa trükiseid on laekunud annetusena. Nende hulgas on rohkesti raamatuid, mida on kogunud 19. sajandil Õpetatud Eesti Selts ja Oskar Kallase initsiatiivil Eesti Üliõpilaste Selts.