Semiootikasümpoosioni esinejad arutlevad maailma tähenduse üle

Kaljo Põllu teos «Siinpoolne ja sealpoolne maailm». Foto: Repro

Tartu ülikooli teadust ja kunsti ühendava ürituste sarja «Kord ja kaos» teine sümpoosion leiab aset 10. aprillil TÜ raamatukogu konverentsisaalis ning on pühendatud semiootikale.

«Semiootika hõlmab väga paljusid eluvaldkondi,» selgitas esinejateringi kokkukutsuja ja Omicumi galeriis kunstinäituste korraldaja bioloog Sulev Kuuse. «Ettekandeid kuuleb alates rakubioloogiast kuni klassikalise balletini välja.»

Maailma tähendusest

Bioloog ja semiootik Kalevi Kull räägib tähenduste päritolust ja esteetika biosemiootikast, keeleteadlane Birute Klaas-Lang keele tähendusest, et kui korras peab keel olema. Baleriin, muusik ja laululooja Triinu Upkin keskendub reeglitele ja ilule, korrale ja kaosele klassikalises balletis.

Sulev Kuuse Omicumi galeriis. Foto: Sille Annuk

Sümpoosioni kokkukutsuja Sulev Kuuse leiab semiootikaga seoseid aga ka arstiteadusest ja bioloogiast. «Küllap on sümptomite õpetuses ja nende mõistmises semiootilisel lähenemisel oma roll,» ütles ta. «Aga DNA ja selle märgisüsteem ATGC on päris kindlasti semiootika. Kui panna need märgid õigesti paika, siis sellest sünnib inimene.»

Rakubioloogia professor Toivo Maimets astubki üles ettekandega «Pärilikkuse aine».

Õpetaja ja looduskirjanik Juhani Pütsepp, kes erialalt on samuti bioloog, kõneleb folkloorist ja oma kogemustest huntidega ehk «Mu hundinahk või koeranahk – tont teab?».

Teadusfilosoof ja astrofüüsik Enn Kasak, kes on juba eelmisel kümnendil ülima põhjalikkusega kokku pannud ka eestikeelse loogikaõpiku, räägib kvandilise maailma semiootikast. Helilooja ja kompositsiooni õppejõud Helena Tulve see-eest kaootilisest korrast ja korralikust kaosest.

Sulev Kuuse lubab, et sümpoosionil kõlab ka muusika, ja palub kõikidel huvilistel kolmapäeval, 10. aprillil TÜ raamatukogu konverentsisaalis kell 11 kohal olla ja terve päev endale seal olemiseks vabaks teha.

Kunst ja teadus koos

Teadust ja kunste siduva sarja «Kord ja kaos» idee kasvas välja vajadusest rõhutada kunsti ja teaduse seoseid, eesmärgiks avardada ülikooli liikmeskonna silmaringi ja pakkuda inspireerivaid elamusi ja mõtteainet. See saab teoks tänu Tartu ülikooli õppehoonetes tegutsevate galeriide ja kunstinäituste korraldajate senisele kogemusele ja veendumusele, et moodsas teaduses vajatakse täppisteadmisi, aga ka eksperimenteerimist ja loomingulist vabadust. Kuulama ja kaasa rääkima on alati oodatud kõik, kes tahavad ümbritsevat maailma paremini mõtestada.

Ürituste sarja «Kord ja kaos» teemad 2024. aastal on soome-ugri, semiootika, geomeetria ja universum. Esimene, soome-ugriteemaline sümpoosion lähtus Kaljo Põllu loomingust ja kandis alapealkirja «Igavene tagasitulek». See oli veebruaris, ja seda saab huvi korral järele kuulata siit.

Teatud mõttes on ka ülejäänud sümpoosionid veel kummardus Kaljo Põllule, kes omal ajal ülikooli kunstikabinetis viis kokku erinevate erialade inimesed nii, et nendevahelisest suhtlusest sündisid uued teadmised ja kunstikatsetused ning uurimis- ja tõlketöö, rõhutas Sulev Kuuse.

«Seepärast üritame Kaljo Põllu loodud piltidega neid teemasid ka illustreerida. Eelseisvat sümpoosioni sümboliseerib Kaljo Põllu teos «Siinpoolne ja sealpoolne maailm»,» märkis ta lõpuks.