Ülikool viis kokku meediatudengid ja tööandjad

TÜ ühiskonnateaduste instituudi kitsad koridorid olid praktikahuvilistest pungil. Foto: Kätrin Zupsmann

Reedel peeti Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudis järjekordset tööandjate messi, kus ajakirjanduse ja kommunikatsiooni tudengid said võimaluse leida omale suveks mõnes meediaväljaandes või suhtekorraldusbüroos praktikakoht ning tööandjad omakorda heita pilgu noortele talentidele.

Ja huvilistest puudust ei olnud: instituudi kitsad koridorid olid õppureid puupüsti täis. Liiatigi pole just igapäevane ka see, et neid koridore tallavad Eesti kõikide juhtivate meediaväljaannete ja kommunikatsioonibüroode esindajad.

Õhus oli tunda elevust ja entusiasmi, sest lõpuks on ju praktika tõe kriteerium ning ainus viis, kuidas edukale karjäärile vundament rajada. Nõnda võiski paljude nägudelt lugeda igasuguseid küsimusi. Kes mu tööle võtab? Kui raske mul olema saab? Mida minult oodatakse?

Viimasele teadis vastata Maris Hellrand Hiiu Lehest. Hellranna sõnul ootavad nemad seiklushimulist praktikanti, kes tahab teha kõike. Olgu see siis kirjutamine, põnevate lugude ja inimeste otsimine või hoopiski taskuhäälingu tegemine. «Hiiumaal juhtub suviti ikka palju rohkem kui talvel,» ütles ta.

Avarii ja peaminister

Kunagi ammu juhtunud lausa nii, et Hiiu Lehes praktikal olnud ajakirjanik ja suhtekorraldaja Daniel Vaarik sattus koos tollase peatoimetajaga autoõnnetusse. «Praegu on praktikandi elu ikka palju tsiviliseeritum,» ütles Hellrand naljatledes.

Suures jutusuminas püüdsid noori ajakirjanikke teiste seas ka Õhtulehe žurnalistid. Ajalehe popkultuuri osakonna juht Geidi Raud on karjääri jooksul näinud palju praktikante. Häid noorajakirjanikke on Raua sõnul Õhtulehest läbi käinud aga lausa nii palju, et nii mõnigi neist ootab juba aastaid, et mõni koht vabaneks ja päriselt tööle asuda saaks.

Postimees Grupi maakonnalehtedest näis eriti hästi minevat Tartu Postimehel, kelle esindaja Henn Uuetoa juurest vooris ühtevalu tudengeid läbi. Seejuures oli ka Uuetoa ise kunagi Tartu Postimehe praktikant, kuid praegu töötab juba mõnda aega põhikohal.

Noored toovad uut hingamist

Uuetoa sõnutsi ei mängi praktika õnnestumises rolli niivõrd varasem kogemus, kui see, et inimene suudab uues olukorras kohaneda ja uut infot vastu võtta. 

«Vahel on nii, et tuleb tubli kolmanda kursuse tudeng, aga samas on keegi, kel varasemat kogemust pole, aga ta on mingi valdkonna spetsialist ja oskab sel teemal paremini kirjutada,» rääkis Uuetoa

Paludes Uuetoal meenutada mõnd enda praktikandipõlve eredamat seika, teatas ta, et kord oli ta läinud lugu tegema nii, et ühtegi kokkulepet pildistamiseks sõlmitud ei olnud. Nii sõidetigi teadmatuses ühes fotograafiga kuumalaine käes vaevlevaid tartumaalasi küsitlema. Uuetoa ei andnud alla. «Fotograaf pani mu paika, aga ma ei lasknud sellel ennast häirida. Läksime ja saime lõpuks viis allikat.»

Aga ega ainult meediaväljaannetesse praktikale minna taheta. Kolmanda kursuse kommunikatsioonitudeng Luise Leok lootis leida väljakutseid pakkuva praktikakoha. 

Leokile jäi silma just kommunikatsioonibüroo Hamburg ja Partnerid, mille juhatuse liige Hannes Hamburg peab praktikandi puhul kõige olulisemaks seda, et ta oskaks ennast kolleegidele vajalikuks teha. «Kui sa lähed uude keskkonda, siis sind võetakse kui kolleegi ja edasine on juba enda teha,» selgitas ta.

Seekordne tööandjate mess kulmineerus aruteluga

Arutelus osalesid Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi, ERRi ajakirjanik Mirko Ojakivi, Meta Advisory suhtekorraldaja Elo Ellermaa ning kommunikatsioonibüroo Agenda PR juht Indrek Raudjalg, kes arutlesid, millised on ajakirjanduse ja kommunikatsiooni vahelised lahkhelid ning koostöövõimalused.

Ellermaa sõnul arvatakse ekslikult, et kommunikatsioon tahab ajakirjandusele mõtteid pähe panna, kuid nii see ei ole – püütakse hoopis ühisosa leida.

Hõbemägi märkis aga, et ajakirjanike mõtlemist on keeruline kujundada, sest kui ajakirjanik muudab pidevalt seisukohta, ei püsi ta kuigi kaua tööl.

Ojakivi lisas, et kommunikatsioonijuht on ajakirjaniku sõber ja abiline, sest oskab aidata siis, kui on vaja kõige targemat inimest, kes mingi asja hästi ära selgitaks.

Küsimusele, kuidas kontrollida temani jõudva info tõesust, vastas Ellermaa, et kommunikatsioonis on see lihtsam, sest selleks on rohkem aega ja lisaks on tal kindlad valdkonnad, millel silma peal hoiab.

Arutleti ka suunamudijate ja ajakirjanike konkureerimise üle. Ojakivi teatas naljatledes, et kuna sisuloojate jälgijaskond on palju suurem kui ajakirjanikel, siis temas tekitab see kadedust. Samas nentis ta, et sisuloojate tipus on konkurents tihedam.

Kui ajakirjanik muudab pidevalt seisukohta, ei püsi ta kuigi kaua tööl, leidis Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi. Foto: Kätrin Zupsmann

Uudise edastasid Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni tudengid Richard Särk, Marie Põdra ja Kendra Kurisman.