Loodusretkede sari algab tartlaste rännakuga õhtuhämaruses

Pühapäeva õhtul lodjakoja juurest algaval loodusretkel võib kohata näiteks punarinda. Foto: Raigo Pajula

Üheksa nädalat kestval Eesti looduse tutvustamise retkesarja üritustel kõigis maakondades saab bioloogi abil uurida meie loodust ja õppida seda vaatlema.  Otsa teevad lahti tartlased.

Retki tehakse aprillist maini ja need on sissejuhatus «Ellujäämise kunstide» loodusloovusfestivalile, mis kuulub Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi.

Esimene retk kuueteistkümnest algab juba pühapäeva, 7. aprilli õhtul kell 21.30 Tartus lodjakoja juurest. Miks nii hilisel ajal?

«Kõigil retkedel on erinevad kellaajad, mis tulenevad sellest, kuidas mulle endale kõige paremini sobis, kuna ma teen seda suuresti enda vaba aja arvelt,» vastas festivali projektijuht ning retke korraldav bioloog ja loomaökoloog Kaarin Hein.

Aeg mõtiskleda

Teisalt on õhtune hiline aeg hea sellepärast, et siis liiklusmüra ei sega, inimesi liigub vähe ning linde on hästi kuulda. «Hea ja rahulik aeg looduse vaatamiseks ning mõtisklemiseks,» lisas Hein.

Pühapäevane retk viib huvilised lodjakoja juurest mööda kergliiklusteed üles Salvesti tehase poole.

«Võib-olla põikame ka Puiestee tänaval asuvale kalmistule, sest Tartu parimad linnukohad on surnuaiad,» rääkis Hein. «Seal kuuleb praegu väga hästi igasuguseid väikeseid linde, näiteks punarinda, käblikut, võib-olla on ka lehelindu juba kuulda. Soojema ilmaga võib ka konnasid liikumas näha.»

Selline jalutuskäik on eriti sobilik algajatele, et saada häid nippe liikide eristamiseks. Üheskoos tutvutakse kohalike liikidega ja jäädvustatakse kevadist loodust.

Iga retk on omanäoline ning sõltub paigast ja kohale tulnud huvilistest. Vahel pole tarvis kaugele minna, et palju näha ja kuulda. Vastused saab küsimustele, kuidas eristada linde nende laulu põhjal; kust otsida abi liigi määramisel, kui ei tea midagi süstemaatikast; ning kuidas hoida elurikkust.

Hein kui loodushariduse entusiast soovib neil retkedel parandada osalejate looduse tundmise oskust. «Inimesi ikka huvitab, kui ma tutvustan, keda enda ümber näen ja kuulen, aga nad ise hindavad oma teadmisi piiratuks,» sõnas ta. «Bioloogina märkan loodust kõikjal ja vaimustun, kui enda ümber leiduvat elukirevust avastan. Ootan huvilisi liituma igas maakonnas ja saama koos minuga loodusefänniks!»

Väärt uurimismaterjal

Looduse avastusretkedele on oodatud igas vanuses huvilised sõltumata teadmistest. Koos õpitakse põnevaid leide pildile püüdma, liigimäärajatega tuvastama ning huvi korral ka loodusvaatluste nutirakenduse abil andmebaasi salvestama. Osalemine on tasuta, aga soovituslik on eelregistreeruda ankeedi kaudu, kust leiab ka retkede ajakava.

Millal ja kuhu loodust avastama minna?

• TARTUMAA, Tartu. 7. aprill kl 21.30, kogunemine lodjakoja parklas.
• PÄRNUMAA, Pärnu. 13. aprill kl 12, kogunemine Pärnu haigla mänguväljakul.
• VALGAMAA, Valga. 14. aprill kl 16, kogunemine Valga kultuuri- ja huvialakeskuse ees.
• PÕLVAMAA, Mooste. 18. aprill kl 22.30, kogunemine külalistemaja juures.
• JÄRVAMAA, Paide. 20. aprill kl 18, kogunemine Vallitorni juures.
• LÄÄNE-VIRUMAA, Rakvere. 24. aprill kl 18, kogunemine villa Theresa parklas.
• JÕGEVAMAA, Mustvee. 27. aprill kl 10, kogunemine rannas Kalevipoja kuju juures.
• VÕRUMAA, Võru. 1. mai kl 16.
• IDA-VIRUMAA, Sillamäe. 3. mai kl 18.
• LÄÄNEMAA, Haapsalu. 10. mai kl 7.
• HIIUMAA, Kärdla. 12. mai kl 8.
• SAAREMAA, Kuressaare. 13. mai kl 7.
• HARJUMAA, Muuga. Mais, selgumisel.
• VILJANDIMAA, Viljandi. 24. mai kl 18.
• RAPLAMAA, Rapla. 25. mai kl 12.
• TARTUMAA, Tartu, Ropka park. 31. mai kl 6.30.

Allikas: Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed

Retked toimuvad kõigis maakondades enne üle-eestilist loodusvaatluste maratoni 8.–9. juunil. Sel eesootaval maratonil osalejad panevad 24 tunni jooksul kirja eelnevalt registreeritud aladel nii palju märgatud liike kui võimalik. Harrastusteaduse sündmusel kogutud andmed on hiljem väärtuslik uurimismaterjal teadlastele.

«Ellujäämise kunstide» loodusloovusfestival toimub kümnendat korda ja kuulub seekord Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi. Festivali partner on SA Tartu 2024.

Peale selle toob juuni lodjakoja lavale ka Linnujämmi, kus kohtuvad kodu- ja välismaised muusikud ning luuletajad, kelle ettekantavad debüütteosed on saanud inspiratsiooni linnulaulust, linnupärimusest või lindudega seotud isiklikest kogemustest.

Kultuuripealinnast tiivustatuna on tõlgendatavateks linnuliikideks valitud rahvuslinnud: eestlaste suitsupääsuke, inglaste punarind, norralaste vesipapp, soomlaste laululuik, hispaanlaste Ibeeria kääpakotkas. Lisaks interpreteerivad muusikud ööbikut, ronka ja Eesti aasta lindu kägu.