«Jaan Tooming, nii nagu mina teda mäletan, oli väga erilise auraga inimene ja looja. Temast õhkus meeletut sisendusjõudu ja midagi sõnulseletamatut maagilist, mis lummas nii tema näitlejatöödes kui lavastustes, ta oli ere ja vastuoluline isiksus,» meenutas Vanemuise kirjandusala juht Anu Tonts.
Vanemuise teatris oli ta kirjandusala juhi hinnangul ühe kõige tähtsama perioodi, teatriuuenduse oluline eestvedaja. «Tänase kurva uudisega seoses tuleb silme ette foto Jaani kuulsaima lavastuse «Põrgupõhja uus Vanapagan» finaalist, kus üle kõige kummub tähistaeva lõpmatus …» lisas Tonts.
Kirjanik Mihkel Muti sõnul oli Jaan Tooming epohh ja legend, tuldpurskav mägi. «Harva on üksikisik sel määral mõjutanud terve põlvkonna kultuurikogemust. Kunstišamaanina avardas ta vaataja tunnetust, nii et ka muidu sõnakesksed intellektuaalid said katarsise ja pöörati teatriusku,» märkis Mutt.
Jaan Toominga viimased mõniteist eluaastat olid seotud väiketeatrite ja tillukeste truppidega.
Aastal 2005 asutas ta teatri Sagar Sagitta. Trupi üks liikmeid, laulja ja näitleja Heikki-Rein Veromann ütles Jaan Toomingale mõeldes, et ta oli üks mõjukaimaid inimesi teatris. Sagar Sagittaga tegi Tooming mõne lavastuse, mida etendati Tartu kirjandusmajas ning mitmel pool kirikutes.
Järgmiseks loominguliseks töötandriks kujunes teatrikorüfeele Lendteater, mis tegutseb Elvas ja mille eesotsas on selle teatri asutaja, kunstiline juht, näitekirjanik, näitleja ja lavastaja Aire Pajur. Nende koostöö algas aastal 2017 «Hamletiga», aluseks mõistagi Shakespeare. Järgnes veel viis lavastust.