Selle asemel, et oodata kiiret muutust, laske lapsel järk-järgult oma ruumi tundma õppida. Alustage sellest, et veedate üha rohkem aega oma lapse toas: mängige koos, tehke harivaid tegevusi, lugege. Luues keskkonna, mis soodustab loovust ja kujutlusvõimet, panete oma lapse end turvaliselt tundma. Väga tundlikke lapsi on sageli õnnistatud rikkaliku sisemaailmaga ning nad võivad nautida kunsti või muusikaga seotud tegevusi, mis soodustavad eneseväljendust ja emotsionaalset turvalisust.
Ärge unustage pidada oma lapsega positiivseid vestlusi muutustest. Küsige, kuidas ta end tunneb, ja andke talle teada, et ärevust või hirmu tunda on normaalne. Reageerige empaatiliselt ja mõistvalt, rõhutades oma toas magamise eeliseid ja väljendades usaldust lapse võime suhtes selle uue kogemusega toime tulla.
Kui tegemist on teie lapse toaga, laske tal oma ruumi kujundamisel kaasa rääkida. Pakkuge näiteks, et ta saab valid oma lemmiktegelastega voodipesu või pidžaama või et loete lapsele ette tema valitud muinasjuttu, andes talle kontrolli ja omandiõiguse tunde. Laske ka oma lapsel korraks reeglitesse panustada, näiteks leppida kokku, millal on aeg mänguasjad ära panna ja puhkama minna. Lisage magamamineku ajal rahustavaid tegevusi, näiteks soe vann, et aidata lapsel lõõgastuda ja end paremini tunda.
Kuid pidage meeles, et selleks, et teie laps harjuks oma toas magama, ei tohiks te teha järeleandmisi ega muul viisil rutiini ja reegleid rikkuda. Kui teie laps järgib järjekindlat rutiini, tunneb ta end uues magamiskeskkonnas peagi turvaliselt.
/nginx/o/2017/08/04/6958011t1hb3d8.png)
/nginx/o/2024/04/03/15979947t1h0580.jpg)
/nginx/o/2024/04/03/15979973t1hbf23.jpg)
/nginx/o/2024/04/03/15979986t1hc3af.jpg)