Siiri Laidla: kas maadlemine või kaklemine?

Siiri Laidla Foto: Erakogu

Üks vana tark naine mainis kord: «Ja seegi läheb mööda.» Tema tegelaskuju ütles seda etenduses «Harold ja Maude». Ka Urmas Alenderi laulusõnades välgatas midagi sarnast – kõik läheb mööda, käivad rõõm ja kurbus käsikäes, küll sa näed! Lootusest külvatuna ootan nende sõnade täideminekut. Siin peitub aga kidaline konks: niipea, kui hea läheb mööda, tuleb halb? Käivad nad ju käsikäes? Mitte nagu sooviksime, et halvale järgneb hea ning jääbki heaks. Seega tuleb hea ja halva vaheldumist rahulikumalt võtta.

On neid, keda huvitab maailmas toimuv väga. Kes ei saa hommikul pissilegi mindud, enne kui hommiku-uudised läpakast või nutikast üle vaadatud. Telekas, no see plingib niikuinii kahel kanalil korraga – ei oska ETV ja Kanal 2 hommikuprogrammi vahel veel eelistust teha. Kuni piss ähvardab püksi tulla, jõuab maailmas palju halba ja head toimuda. Seega ei suuda me parimalgi tahtmisel kõigega kursis olla. Olulisem on see, mis kodukandi lähistel toimub. Alates Ukraina sõjast kuni kodutänava parkimiskeeluni, mõne järjekordse staartegija liistule tõmbamisest kuni suhkrumaksuni.

Mind jäi «tirriteerima» hiljuti lahvatanud skandaal iluuisuteener Anna Levandi ümber. Oli neid, kes teda kaitsma asusid, ning neidki, kelle lapseea spordi- ja trennikogemuste pahupool esile kerkisid. Jah, treener tõstis häält, pani lisaringe jooksma, lisakätekõverdusi tegema. Ise tegin selle läbi sõudmistrennis. Poleks end kunagi ise pakkuma läinud, aga treener tuli kehkatundi ja nägi minus eeldust. Minus, kelle keha polnud keegi sportlaskõlblikuks pidanud!