Mida teha ja kuhu minna nädalalõpul?

Pühademunad. Foto: Marko Saarm

Praeguse nädalalõpu juured ulatuvad väga kaugesse aega. Suurele reedele ja vaiksele laupäevale järgneb kristlastele väga oluline ülestõusmispüha, millega tähistatakse Jeesus Kristuse ülestõusmist surnuist ja inimese lunastamise lugu. Ülestõusmispühade puhul on laialt levinud komme värvida mune ja neid kinkida.

Reedel

Kl 15–17.30 saab Tartu Elektriteatris (Jakobi 1) vaadata üleriigilise õpilas- ja tudengifilmide festivali PEFF tudengikategooria filmide paremikku.

Kl 17 algab Peetri kirikust ristitee palverännak. See kulgeb Peetri kirikust Jumalaema Uinumise peakirikusse ning seejärel katoliku kirikusse, Kolgata kirikusse, Luuka kirikusse, Maarja kirikusse ja Pauluse kirikusse ning lõpeb Salemi kirikus. Ristitee palverännakule on oodatud kõik soovijad.

Laupäeval

Kl 11–14 tegutsevad Tartu loodusmajas (Lille 10) linnuhuvilised pered ja sõpruskonnad. Linnalinnulaupäevakul meisterdatakse pesakaste kuldnokkadele ja tihastele, vaadatakse mitmete lindude pesasid ning kl 12 on kavas linnulaulu kuulamine pargis.

Kl 11–16 toimuvad Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumis (Kaunase pst 70) PEFFi filmiteemalised seminarid, mida viivad läbi Vivian Säde, Märten Rattasepp, Tartu Filmifond ja Eesti rahvusarhiivi filmiarhiiv.

Kl 16 algab Eesti Rahva Muuseumi sillal Kersti Perandi juhatatava Väägvere pasunakoori 185. aastapäeva kontsert. Osalevad Torma puhkpilliorkester ja Pühajärve-Rõngu puhkpilliorkester ning orkester Pociems Lätist.

Franz Liszt (1811–1886) aastal 1876 Münchenis. Foto: Edgar Hanfstaengl / Imago images / Scanpix

Kl 18 esineb Peetri kirikus Tartu Arsise kellade ansambel. Dirigent Mari Tooming, organist Anna Humal. Sama kontsert toimub pühapäeval kl 18 Jõgeva kirikus. Piletiga.

Kl 19 annab Tartu ülikooli aulas kontserdi klaverivirtuoos Paulius Andersson Leedust, et tähistada Franz Liszti esinemist 1842. aastal samas saalis. Kavas on Liszti «12 transtsendentaalset etüüdi». Piletiga.

Pühapäeval

Kl 3 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra edasi. Suveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.

Kl 5–13 saab osaleda üksi või kuni kuueliikmeliste võistkondadega Eesti kõige linnurikkama linna väljaselgitamises. Selle aja jooksul tuleb kirja panna kõik nähtud ja kuuldud linnuliigid. Hiljemalt kl 16 tuleb saata märgatud linnuliikide nimekiri, võistkonna liikmete nimed ja vaatlusalaks olnud linna nimi vaatluspäeva koordinaatorile Tarvo Valkerile aadressile [e-mail].

Üks peidetud pühademuna. Foto: Kristjan Teedema

Kl 10 ootab Eesti Rahva Muuseum peresid Raadi teemaparki pühademune otsima. 94 värvitud ja muuseumirahva poolt ära peidetud muna ootavad leidmist. Kaart otsimise piirkonnaga avaldatakse kl 9.45 ERMi suhtlusmeedia lehtedel.

Kl 15–17.30 korraldab Kolgata baptistikogudus Toomemäel suure munadejahi. Osalejad saavad ajavahemikus kl 15–16.30 Rotundi kohviku lähedal registreerimistelgist alustamiseks küsimustelehe ning saavad neile vastuseid leida plastmunade sees olevate piiblisalmide abil. Finiš on Kolgata kiriku juures (Veski 40), kus on avatud kohvik. Auhinnad määratakse leitud munade ja õigete vastuste arvu järgi. Umbes kell 17.15 kuulutatakse kohvikus välja auhinnad.

Vaatamissoovitus

Looduskaamera vahendusel saab jälgida, kuidas RMK Tartu taimlasse kodu rajanud kanakullid Ruudi ja Alla pesa peal toimetavad. Sama kullipaar on hüljanud pesa, kus nad elasid kolm aastat järjest ja poegi kasvatasid, ning ehitanud uue senisest umbes saja meetri kaugusele.

22. märtsi hommikul kell 7.23 sai teoks suursündmus Alla ja Ruudi pesas: Alla munes esimese muna. Suureks reedeks oli seal juba kolm muna ja märtsi lõpuks on oodata veel ühte.

Ka uus pesa paikneb vanadel männi seemnepuudel. RMK taimla tundub neile turvaline koht, kus pesitseda, enne seda pesitsesid nad Raadil.

RMK looduskaitsespetsialisti Triin Leetmaa sõnul on kanakull hoolimata sellest, et neid elab ka linnades, siiski pigem metsalind. «Linnamaastikus on neid umbes 27 paari, Tartu kandis kolm-neli paari,» ütles ta.

Kogu Eestis on kanakulle 400–600 paari ringis. Linna meelitab neid hõlpsamini kättesaadav toit – tuvid, hakid, varesed. «Aga linnakullide suremus on suurem, sest nad söövad tuvisid, kes on tihtilugu nakatunud trihhomonoosi, ja haigestunud linde süües nakatuvad nad ka ise. Lisaks on linnas tõenäolisem kokku põrgata ehitiste ja autodega,» lisas Leetmaa.