Suured ja väiksed munad seltsivad toredate pajutibudega

Laste järgi otsustades on kõige parem muna kõige suurem, sest just need muru kas­vatavad pirakad munad meeldivad kõige rohkem Tartu Ülikooli botaanikaaias kevadpühade näitust uudistamas käivatele tüdrukutele ja poistele. Foto: Sille Annuk

Võsas tuleb ikka silmad lahti hoida, sest mine tea, mida ja keda võid seal kohata. Nüüd on Tartu Ülikooli loodusmuuseum toonud veidi võsa ehk Eesti kõik 20 pajuliiki Tartu Ülikooli botaanikaaeda näitusele ning kevadpühadele kohaselt on erisuguse väljanägemisega pajude vahele poetatud ka kodulindude eri suuruse ja värviga mune.

«Toredate urbadega pajud on Eestis ikka kevadekuulutajad,» ütles näituse «Kevadpühad Tartu Ülikooli botaanikaaias» üks koostaja, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi kuraator Kaili Orav. «Tõime kõik meil kasvavad pajud näitusele, et inimesed õpiksid kodumaiseid pajusid tundma ning saaksid aru, mis on remmelgas ja mis paju.»

Remmelgast ja pajust rääkides selgitas ta, et kõik remmelgad on perekonna järgi pajud, kuid kõik pajud pole remmelgad. Kõige lihtsam on meelde jätta, et remmelgad on need pajud, mis on ühe tüvega puud. Selline paju on näiteks meil üks varajasem õitseja raagremmelgas.

Pajuokste alla on näituse kujundanud Tartu Ülikooli aednik Annela Nõmmik pikkinud korvid osaühingu Grenimal kodulindude munadega. Seal on näiteks Ruaani pardi kopsakad ning sultani tõugu kanade veidi helerohelist värvi viskavad munad. Kahjuks ei olnud kusagil müüa jaanalinnumune.

Annela Nõmmik märkis, et inimesed on paju teenimatult unarusse jätnud. «Paju aitab paljude tervisehädade korral ning sellest võib teha palju toredaid asju, kui on vaid fantaasiat,» ütles ta.

«Pajust võib teha toredad peenraääred, mis lähevad lehte. Ja meie tehislikud laste mänguväljakud oleksid hulga toredamad, kui seal oleks pajust punutud tunnelid.»

Silmaringi laiendav kevadine näitus on avatud lihavõttepühade lõpuni ehk pühapäeva õhtuni.