Kodavere kemmerg jõudis pärast Roomas käimist Kumu homoerootilisele näitusele

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Copy
Jaanus Samma (1982) installatsioon «Kodavere välikäimla» on dateeritud aastatega 1916 ja 2018.
Jaanus Samma (1982) installatsioon «Kodavere välikäimla» on dateeritud aastatega 1916 ja 2018. Foto: Raimu Hanson

Eelmisel nädalal avati Kumus näitus «Elisarion. Elisàr von Kupffer ja Jaanus Samma». Selle teostest on suurem osa homoerootilised ja toodud Minusiost, mis asub Itaalia piiri lähedal Šveitsis, kuid üks suur installatsioon on eestimaine. Selle aluseks on Kodavere kiriku taga sadakond aastat tarvitatud välikäimla.

Väljapaneku vaataja saab nii seinatekstist kui ka kuraatorite Andreas Kalkuni, Kadi Polli ja Hannes Vinnali koostatud näituseraamatust teada, et Järvamaalt pärit baltisaksa kunstniku, kirjaniku ja mõtleja Elisàr von Kupfferi (1872–1942) pildilooming on Eestis esimest korda vaatajate ette seatud.

Tema teosed pakuvad sissevaadet 20. sajandi alguse ühiskondlikesse raputustesse ja religioossetesse utoopiatesse, kunstniku lapsepõlve Eestis ja homoerootilisse omailma. Ta oli visionäär, värvikas isiksus ja mitmekülgne looja. Näituse tutvustuseks on kirja pandud sedagi, et ta rajas oma maailmatunnetusest kantud uususundi klarismi ning teda võibki nimetada klarismi maalijaks, kes väljendab jumaliku ilmumist erootilise jõuna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles