Heljo Pikhof: loovisikute sotsiaalne kaitse paraneb, kaotajaid ei ole

Heljo Pikhof Foto: Erakogu

Aastaid on räägitud vajadusest anda loovisikutele, ennekõike vabakutselistele, sotsiaalsed tagatised ja maksta neile õiglast tasu. Väikesele rahvusriigile, nagu me oleme, on kultuur iseäranis tähtis. Ilma oma keele ja kultuurita pole meie riigi pidamisel sügavamat mõtet. Ja need inimesed, kes kultuuri loomise, hoidmise ja arendamisega tegelevad, väärivad õiglast tasu. Olgu selleks siis autoritasu, esitajatasu või tasu selle eest, et teose valmimiseks või esituseni jõudmiseks on tehtud tööd: kogutud materjali, harjutatud, süvenetud, tehtud proove, maalitud, kirjutatud, komponeeritud, pandud näitust kokku.

Ehk loojad peavad saama tasu ka aja eest, mis eelneb teose valmimisele või selle ettekandmisele, ja seda koos kõigi sotsiaalsete tagatistega alates ravi- ja töötuskindlustust ning lõpetades pensionimaksetega. Sotsiaalsete tagatiste puudumine on olnud aastaid loomeinimeste seas valus kõneaine. Sel teemal on peetud arvukalt kohtumisi, kirjutatud artikleid ja tellitud uurimusi. Viimane, kõige põhjalikum loomeinimeste olukorda kirjeldava uuringu tegi 2021. aastal mõttekoda Praxis. See kandis pealkirja «Vabakutseliste loovisikute toimetulek ja sotsiaalsed garantiid».

Uuring ainult kinnitas vabakutseliste loovisikute habrast olukorda. Nende sissetulekud on ebaregulaarsed ja pigem harvad ning projektipõhise töö eest makstavad tasud ei ole vastavuses nähtud vaevaga. Lisaks puudub märkimisväärsel hulgal loojatel ravikindlustus ja maksed tulevase pensioni heaks, mis tähendab ees ootavat pensionivaesust.