Kui lugesin, et Tartmusi panuseks Euroopa kultuuripealinna saab olema sürrealismi esimese manifesti 100. aastapäeva tähistamine, olin veidi pettunud. See on rohkem Pariisi asi, ja pealegi ei ole eesti kunstnikud eriti suured sürrealistid, sürrealismi aetakse tihti segamini fantaasiaga. Võiks lihtsalt näidata parimat Tartu kunstis. Aga kui sürrealismi aastapäeva tähistatakse kõige uhkemalt Euroopas, siis on sellel jumet.
Veebruari alguses Tartmusi kodulehele ilmunud 2024. aasta näituste plaan sundis mind seda artiklit kirjutama. Sürrealismi aastapäeva tähistab Tartmus ERMis koos Praha rahvusgaleriiga, näitusele tuleb mõlema maa sürrealism algusest peale. Praha ei ole sel aastal Euroopa kultuuripealinn, mis on temal Tartuga asja? Ja miks üldse kellegagi koos? Tõenäoliselt sellepärast, et alates direktor Rael Artelist ei tee Tartmus enam ühtegi näitust üksinda.