Härma kooli välisõpilased peavad linna teise otsa kolima

Ehkki Puiestee tänaval asuval koolimajal on suur aed, kus õpilased ohutult joosta saaksid, muretseb Miina Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg, et vahemaa peamajaga võib valmistada ebamugavusi. Foto: Sille Annuk

Miina Härma gümnaasiumi rahvusvahelisele õppekavale tuleb aina rohkem õpilasi ning tulevaks õppeaastaks on seal eeldatavasti 90–100 inglise keeles õppivat eri vanuses last.

Huvi selles koolis kümmekond aastat jagatud ingliskeelse õppe vastu on kasvanud nii kiiresti, et eestikeelse õppega enam ühe katuse alla ei mahutud, sestap leiti kaks aastat tagasi sobivad ruumid Tartu ülikooli kinnisvaraportfellist, täpsemalt Näituse 13a õppehoonest.

Kuid rendileping Tartu ülikooliga saab selle õppeaasta lõpus läbi ning seda ei pikendata.

Pikk vahemaa

Nii on kool jälle probleemi ees. «Kaalusime ka plaani, et teistest rahvustest õpilased õpiksid õhtuses vahetuses, aga arvan, et õpilased ja ka õpetajad ei vaimustu perspektiivist olla tundides õhtul kella seitsmeni,» sõnas Miina Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg.

Tartu linnavalitsus tegi Härma gümnaasiumile ettepaneku, et kool võiks kasutada Ülejõe linnaosas Puiestee 62 maja, kust selle aasta alguses kolis välja Kroonuaia, uue nimega Pärli kool. Direktor Tannberg käis läinud reedel seda koolimaja vaatamas ja tunnistas, et kuigi maja seisukord on eeldatust parem ja koolil on suur aiaga piiratud õu, on seal ülikooli õppehoonega võrreldes ka puudusi.

Muret teeb direktorile näiteks praeguse ja uue koolimaja vahemaa, nimelt asub asendushoone praeguse 400 meetri asemel enam kui kahe kilomeetri kaugusel. See tähendaks pool tundi pikemat kooliteed, sest ka bussiga saaks Google’i kaardirakenduse andmeil kohale 31 minutiga. Autoga, kui pole just tipptund, võtab sama maa läbimine viis-kuus minutit.

Praegu käivad välisõpilased lõunat söömas kooli peamajas Tõnissoni tänaval, mistap tuleb koolil linnaga veel transpordi ja toitlustuse mugavamaks lahendamiseks nõu pidada.

Arvan, et õpilased ja ka õpetajad ei vaimustu perspektiivist olla tundides õhtul kella seitsmeni, usub Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg.

Kuigi otsustatud midagi pole ja seetõttu ei ole veel teavitatud ka õpilasi ja lapsevanemaid, tundub Puiestee tänavale kolimine siiski üsna kindel, sest teiste hoonete ümberehitamine koolimajaks on linnavalitsuse hinnangul liialt kulukas, nentis direktor.

Odav lõbu pole ka tühja koolimaja pidamine. «Puiestee 62 hoones hoitakse madalamat sisetemperatuuri. Jaanuari küttekulu oli 8829 eurot, veebruaris 4085 eurot,» nentis linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson.

Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski sõnul on Puiestee tänava hoone piisavalt heas seisus ega vaja suuri investeeringuid, seega koht sobib Härma gümnaasiumi vajaduste katmiseks. «Ruumid on soojad ja valged, võib-olla tuleb seal mõni vahesein eemaldada ja vahetada valgusteid,» ütles abilinnapea.

Puiestee koolimaja on vangerduspind ehk kui mõnes haridusasutuses käib suurem ehitus, saab seda kasutada. Näiteks nagu Veeriku kooli edasilükkunud remont, mida loodetakse lähiaastatel siiski alustada, seega tuleks Härma gümnaasiumil sealt varem või hiljem lahkuda.

Pakkumistele avatud

Tannbergi meelest laheneks probleem, kui ehitada uus maja Tõnissoni tänavale kooli õue. «Kindlasti ei juhtu see nelja-viie aasta jooksul, sest linnal pole raha, aga detailplaneeringu võiks ära teha,» sõnas ta.

Kaplinski kinnitas, et läbirääkimisi Härma gümnaasiumile hoovimaja ehituseks on peetud, kuid praegu ollakse endiselt avatud ka rendipindade pakkumistele. «Pidasime ülikooliga läbirääkimisi Näituse 13a hoone ostmiseks, aga ülikoolil õnnestus saada suur teadusgrant, mistõttu vajavad nad seda hoonet ise,» märkis ta.

Tartu ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pageli teatel kolitakse Näituse 13a majja aga hoopis osa ülikooli tugistruktuuridest.

«Teadusgrandiga ei ole sellel midagi pistmist. Ülikoolil on kesklinnas ruumipuudus ning oleme mänginud oma üksused ümber nii, et Näituse 13a hoonesse paigutatakse kinnisvaraosakond,» teatas Pagel. «Korraks oli mõte, et sinna võiks minna bioinseneeriainstituut, aga nemad lahendasid oma ruumiprobleemid juba mujal.»