Kuju Juhan Peeglist, kuidas ta istub oma esimese koolimaja juures, valatakse peagi pronksi

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Copy
19. mai 1979, mil professor Juhan Peegel sai 60 ning ajakirjandusosakonnas oli juba kolm kursust üliõpilasi. Hommikul käisid tudengid oma pofessorit Väike-Tähe tänavas üles laulmas ning pärastpoole konvoeerisid ta läbi linna aulasse aktusele. Juhan Peegel muudkui manitses, et mindagu ikka nüüd natuke tagasihoidlikumalt, et inimesed ju vaatavad.
19. mai 1979, mil professor Juhan Peegel sai 60 ning ajakirjandusosakonnas oli juba kolm kursust üliõpilasi. Hommikul käisid tudengid oma pofessorit Väike-Tähe tänavas üles laulmas ning pärastpoole konvoeerisid ta läbi linna aulasse aktusele. Juhan Peegel muudkui manitses, et mindagu ikka nüüd natuke tagasihoidlikumalt, et inimesed ju vaatavad. Foto: Tiina Rebane

Selleks, et ajakirjandusprofessori ja keeleteadlase Juhan Peegli kuju saaks Saaremaal, Tornimäe kooli pargis avatud tema 105. sünniaastapäeval, on vaja annetajate abi. Skulptor Aivar Simsonil on kuju valmis, aprillis algab pronksivalu.

Kuju esialgne hind oli 48 000 eurot, aga käibemaksu tõus viis selle 55 000ni. Enamiku kuludest moodustabki pronksivalu, kuna skulptor Simson oli nõus oma autoritasu tublisti vähendama.

KUMMARDUS JUHAN PEEGLILE

Skulptor Simsoni kavand.
Skulptor Simsoni kavand. Foto: Raili Nõgu

Annetused Juhan Peegli kuju avamiseks Tornimäel on oodatud mittetulundusühingu Juhan ning Tulevik kontole LHV pangas EE527700771006451571.

Juhan Peegel (19. mai 1919 – 6. november 2007) oli eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane, Eesti teaduste akadeemia liige ning kirjanik, esimene Eesti ajakirjandusdoktor, üks Eesti ajakirjandusõppe rajajaid. Ta on olnud suur eeskuju oma õpilastele ning õpilaste õpilastele.

Juhan Peegel on maetud Tartu Raadi kalmistule.

Raha kogumiseks loodud mittetulundusühingu Juhan ning Tulevik juhatuse üks liikmeid on Pöide piirkonna rahva eestvedaja Raili Nõgu, kes on aastaid Tornimäe põhikooli juhtinud. Sellest koolist on saanud nüüd lasteaed-kool.

Raili Nõgu sõnul on aga eesmärgist puudu veel 30 000 eurot. Siiski leiab ta, et selle raha kokkusaamine ei ole ületamatu pingutus.

Pealegi on võetud kindel siht avada professor Juhani Peegli kuju tema 105. sünniaastapäeval Tornimäe kaupluse ning koolimaja vahelise pargi kenal platsil.

See päev jõuab kätte vähem kui kahe kuu pärast – 19. mail 2024. aastal.

Tegevus Juhan Peegli mälestuse pronksi vajamise nimel on käinud kolm aastat, piirkonna elanike toel on korraldatud heategevuslikke laatasid. Info levib üle Eesti nii plakatite kui ka ajalehereklaamide ja -lugudena, samuti sotsiaalmeedia grupis «JUHAN PEEGEL saab kuju».

Algatuse kannustajad on tuntud Eesti inimesed nagu Ivo Linna, Birute Klaas-Lang, Raul Rebane, Leelo Tungal, Aimar Jugaste, Krista Aru, Erki Berends, Peeter Tali, lisaks hulk teisigi Juhan Peegli kaasteelisi, õpilasi ja õpilaste õpilasi.

Võiks veel kord küsida, et miks ikkagi Tornimäele?

Juhan Peegel sündis Saaremaal Reina külas 19. mail 1919 ning ta esimene kool oli Tornimäe kool, hoone, mis asub praegu Tornimäe kiriku kõrval. Juhan Peegli esimene koolidirektor oli Anton Kivi, kellele on 2021. aastal rajatud praeguse koolimaja ette tiigi kõrvale tammepuust pink, mille lähedal on ka teiste kauaaegsete koolijuhtide Ilmar Kaalu ning Marta Kivi pingid.

Raili Nõgu
Raili Nõgu Foto: erakogu foto

Tornimäe kool ei asu enam samas majas, kus Juhan Peegel õppis, vaid uues, 1963. aastal valminud hoones. Vana koolimaja on erakätes. Kooli pargist on mõlemad hooned väikse jalutuskäigu kaugusel, see on Raili Nõgu meelest Juhan Peegli monumendile sobiv koht.

Kuidas siis edasi talitada? Kõigepealt annetada ja mõelda järgnevale.

17. mail on Tartu ülikoolis akadeemilise ajakirjandusõppe 70. aastapäeva tähistamine: konverents ja pidu.

18. mail on Tartu ülikooli vilistlaste päev ning pärast seda, 19. mail tulebki sõita Saaremaale. Pärast Väikse väina tammi ületamist pöörata vasakule Tornimäele ja suur sündmus ongi päral.

Lõpuks, igaüks võib skulptor Simsoni loodud mudelit nüüd ka virtuaalselt peo peal veeretada. Tornimäe pargiosa arhitektuurilahenduse on teinud arhitekt Kristiina Renter ning selle kõik pani Heiko Kull 3D-visuaaliks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles