Vaskplekist äärtest jäid järele riismed

Emajõe äärde rajatud vaateplatvormide kaunistamiseks kasutatud vaskplekk on peaaegu kõikjalt minema viidud. Kokku oli vaskplekiga palistatud ääri ligikaudu 500 meetrit. Foto: Sille Annuk

Möödunud sügisel Fortuuna tänava äärde ehitatud Emajõe vaateplatvormide ja neile viivate kaldteede ääristamiseks kasutatud vaskplekist on järel vaid riismed, sest kallis metall meelitab pikanäpumehi nagu moos herilasi.

Esimest korda käisid vargad pleki kallal vaid mõni päev pärast ehitustööde lõppu möödunud aasta novembris. Teine kord paar päeva hiljem ning kolmas kord 23. novembri öösel. Kolmandal korral õnnestus politseil metallivargad kohapeal kinni nabida ning linnavalitsus lasi lõhutud kohad ehitajal uuesti vasega katta.

Viimane politseis registreeritud vargus pandi toime möödunud nädalavahetusel ja ka siis õnnestus varas teolt tabada. Linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Andres Pooli sõnul on linn löönud kokku vargustega tekitatud kahju, mis ulatub nüüdseks üle 15 000 euro.  

Hirm oli küll

Seda, et vaskplekk võib ligi meelitada vargaid, arutati Pooli sõnul juba siis, kui koostati vaateplatvormide projekti. Hirmust hoolimata otsustati siiski vase kasuks.

«Üks asi on mingi ametniku elutundmine ja arvamine, aga ... Me ütlesime küll, et vaskplekk varastatakse sealt ära ja tekitab himu, aga kunstnik ja maastikuarhitektid arvasid, et see on just õige asi, mis peaks seal olema,» rääkis Pool ja tunnistas, et linna arvamust tollal ei kuulatud.

«Inimestele meeldivad ilusad asjad ning ju loodeti, et see võetakse hästi vastu ja et me oleme ka arenenud. Et me ei käi ega varasta enam hommikust õhtuni kõiksugu asju. Linnal oli kartus küll, aga eks meiegi lootsime, et oleme natuke paremad,» selgitas Pool vase kasuks otsustamist.

Platvormide arhitektuurikavandi autor Anna-Liisa Unt oli juhtunut kommenteerides nördinud.
«See on iseenesest väga rumal ja ma olen väga pettunud,» ütles Unt ning lisas, et teised kaalutud variandid oleksid vasele kenaduselt alla jäänud. «Põhiline argument oli, et kes see ikka varastama hakkab, kuna see kogus ei anna metallikokkuostus suurt summat.»    

Vaske enam ei tule

Pärast esimest vargust ei kaotanud linn veel lootust, kuid nüüd vaskpleki tagasipaneku peale enam ei mõelda. «Tollal tegi ehitaja selle projekti järgi ikkagi valmis, aga nüüd peame küll vaatama, mis ja kuidas saab. Tundub, et sellega (vaskplekiga – toim) ei ole väga perspektiivne jätkata,» rääkis Pool.

Kuigi palju võimalusi siiski ei ole ning tõenäoliselt värvitakse varem plekiga kaetud äärelauad mõnda teist tooni. Mis ajaks pilt paraneb, ei osanud Pool veel öelda, sest teema arutamise kuupäeva pole kokku lepitud.

Võidu silla ja Turusilla vahelist kaldakindlustust ehitas OÜ Tavt. Tööde maksumus oli
591 000 eurot. Projekti koostas OÜ Tinter-Projekt, arhitektuurilahendus tehti koostöös OÜga Lahe Atmosfäär. Nii kaldteede kui ka vaateplatvormide kattematerjaliks kasutati Hiinas toodetud plastlaudu.