Bioloogiaolümpiaadi kaks paremat ainetundjat on Tartu gümnasistid Annika Rääbis ja Violeta Jürgens
19. märts 2024, 17:11
/nginx/o/2024/03/19/15955385t1hd964.jpg)
Eesti bioloogiaolümpiaadi lõppvoor pakkus pingutavat mõttetööd kuuekümnele õpilasele 19 koolist ning selgitas välja parimad, kelleks osutusid Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilased Annika Rääbis ja Violeta Jürgens ning Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi abiturient Karl-Erik Volberg.
Mõõduvõtmine leidis aset märtsikuu teisel nädalavahetusel Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis. Esimese päeva rõhk oli praktilistel töödel, seda nii bioinformaatikas, biokeemias, botaanikas kui ka loomaanatoomias ja -geneetikas.
Üks päev praktikat, teine teooriat
Bioinformaatika ülesannete lahendamiseks tuli kasutada keerukaid veebitööriistu ja leida näiteks mitmetele DNA järjestustele funktsioon. Ka tuli õpilastel lahendada probleeme, mis olid seotud leptiinide ehk söögiisu reguleerivate hormoonidega ning koostada eri liikide leptiinide mitme järjestuse joondamine.
Biokeemia praktikumis tuli määrata ühe ensüümi – invertaasi – eriaktiivsust. Lõpp-ülesandeks oli uuritava lahuse suhkrutesisalduse määramine. Õpilastel oli vaja osata täpselt arvutada, joonistada, kalibreerida, mõõdistada ja aru saada ning lõpuks tulemuste põhjal ka tulemusi analüüsida.
Botaanikakabinetis oli tarvis tegeleda taimede määramisega ning vastata ökoloogia küsimustele. Määrati tarnaliike. Oluline oli tunda samblaid ja aru saada sammalde evolutsioonipuude ehitusest.
Loomaanatoomia ja -geneetika praktikumis pidid õpilased uurima esiteks kanatiiva anatoomiat ning märkima preparaadil lihaseid, sidemeid ja veresooni. Lisaks pidid nad vastama küsimustele, mis puudutasid preparaadi struktuure. Praktikumi teine osa puudutas hariliku äädikakärbse geneetikat.
Järgneval päeval olid laual teooriaülesanded, mille lahendamine nõudis õpilastelt lisaks nupukusele funktsionaalset lugemisoskust ja pani proovile nende ajaplaneerimise.
Olümpiaadile pääsenud said korraldajailt vastutasuks kahe põneva ettekande kuulamise. Nädalavahetus algas geneetika teaduri Andres Ainelo loenguga «Valkude struktuuridest ja nende ennustamisest tehisintellekti abiga». Lõputseremoonial pidas ettekande loodushariduse edendaja ja Tartu loodusmaja juhataja Janika Ruusmaa.
Tema ettekandest «Kuningas Salomoni sõrmus» jäi kõlama mõte, et loodusharidus on osa esivanemate kultuurist ja eestlaseks olemisest. Järelikult seisneb inimeseks olemise mõte ka pidevas loodushariduslikus arengus.
Kes pääsevad juulis Kasahstani?
35. rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad (IBO) toimub tänavu 7. kuni 14. juulini Kasahstani pealinnas Astanas. Eesti bioloogiaolümpiaadil (EBO) eduka tulemuse saavutanud õpilaste treening ja valikvõistlus Eesti esinduse selgitamiseks toimub 16. kuni 19. aprillini Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis.
Neljaliikmelisse võistkonda kandideerivate õpilaste nimekiri on avaldatud žürii lõppotsuses.
63. Eesti bioloogiaolümpiaadi toetasid haridus- ja teadusministeerium ning Tartu ülikool: teaduskool, molekulaar- ja rakubioloogia instituut, genoomikainstituut, maateaduse ja ökoloogia instituut, loodusmuuseum. Samuti teaduskeskus Ahhaa, ajakirja Eesti Loodus toimetus ja Toomas Kukk ning Tartu Antoniuse Gildi keraamikud.
Olümpiaadi aitasid korraldada Tartu ülikooli üliõpilased, kraadiõppurid ja töötajad Karl Valter Oja, Mari Remm, Vesta Selg, Ene Kook, Krista Takkis, Reidar Andreson, Age Brauer, Jürgen Jalak, Andres Ainelo, Karl Jürgenstein ja mitmed teised. Korraldajad tänavad kõiki osalejaid ja õpilaste vanemaid ning õpetajaid.