Tartu asumeid avav lavastuste sari tipneb rännakuga Annelinnas

Lavastaja Jaanika Tammaru tutvustamas rännaklavastust «Läbi linna: Karlova». Foto: Kristjan Teedema

Veel viimaseid nädalaid kogub lavastaja Jaanika Tammaru inimeste lugusid Annelinna avava lavastuse jaoks. Juunis esietenduv «Läbi linna: Annelinn» saab ainest nii inimeste lugudest kui ka linnaruumist.

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluva «Läbi linna: Annelinn» etendused jõuavad Annelinna tänavatele 1.–15. juunil.

Kohalike inimeste lood

Tegu on enam kui neli aastat väldanud linnaruumiprojekti viimase sihtkohaga Tartu linnas. Eelnevalt on omanimelise lavastuse saanud Karlova, Supilinna ja Ülejõe linnaosa.

«Annelinna jätsime meelega viimaseks lavastatavaks linnaosaks. See on kõige suurem Tartu linnaosa. See on korraga õdus ja avar, kitsas ja kihiline. Siin elab üksteise kõrval ja üksteise kohal palju rahvuseid ning kultuure. See vajab kogemustepagasit, mis eelneva kolme linnaosa lavastustega on tekkinud,» selgitas lavastaja ja idee eestvedaja Jaanika Tammaru, kes kirjeldas lavastusprotsessi mängulise ja lennukana.

Tammaru sõnul on Annelinnast lavastuse tegemisel oluline osa kohalike suulise pärimuse kogumisel, et see kajastaks päris inimeste päris lugusid. Mõtteid oma Annelinnast saab tänulikule tiimile edastada kodulehe kaudu www.labilinna.ee/annelinn või kogumiskastidesse Annelinnas. Lugusid oodatakse 14. aprillini.

«Minu soov on tekitada vaatajas tunne, et iga Annelinna anonüümse akna taga on peidus kireva hingeeluga päris inimene,» julgustas Tammaru kõiki jagama oma meenutusi elust Annelinnas. «Kuidas mängitakse sisehoovides vanaema ja naabritädi valvsa pilgu all? Millised majadevahelised lõikekad on kõige põnevamad? Mis oli Anne turul kõige lahedam ost? Kui kaunis ja kodune on Annelinn, kui sinna külla minna?»

Esimesed jalutuskäigud kogukonna tunnetuse saamiseks tegi Tammaru koos kaaslavastaja Denisas Kolomyckisiga mullu oktoobris. «Nii Vilniuses kui ka New Yorgis on täpselt sellised rajoonid, ringlevad linnalegendid või tekib eelarvamuslik tunnetus terve linnaosa identiteedi kohta. Üks paljudest identiteetidest on aga kodu ja kodutunne ning Annelinnas seda uurimegi,» rääkis Kolomyckis.

Leedust pärit kaaslavastaja liitus tiimiga Balti rakendusteatri kooli (BATS, Baltic Applied Theatre School) võrgustiku kaudu, mis on tänavu «Läbi linna» projekti rahvusvaheline partner. BATS-i loomeresidentuuri raames mängib Annelinna lugu Ühendkuningriikidest pärit etenduskunstnik Jordi Ripley, kes liitub professionaalse teatritrupiga Eestist.

Jõutakse mujalegi

Tartu kaardistamise neljaosalises tsüklis etenduv rännaklavastus Annelinnast ei jää viimaseks. Lavastaja Jaanika Tammaru välja arendatud rakendusteatri metoodika põhjal valmib ka õppematerjal ning lavastused Lätis ja Saksamaal. Juunikuise Annelinna rännaklavastuse järel tuleb oktoobris Eesti ja Läti piiril etendamisele rännaklavastus «Läbi linna: Valga + Valka». Seejärel jõuab Tartus 2021. aastal sisse töötatud formaat aga Darmstadti linna Saksamaale. Kolme linna rakendusteatri praktika sünteesitakse õppematerjaliks, mille järele tunneb huvi BATS, üle-euroopaline rakendusteatri kool.

«Nelja aastaga on tiim lavastuse formaati põhjalikult edasi arendanud. On suur rõõm näha, kuidas projekt saab üha rohkem rahvusvahelist tähelepanu. Tartu ühtehoidvad kogukonnad on eeskujuks tervele Euroopale,» arvas Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmiliini «Inimene ja oskused» juht Jaan Ulst. «See on puhas kultuurieksport!»

Rännaklavastuse «Läbi linna: Annelinn» etendused on kavas 1.–15. juunil, kokku kaheksal õhtul. Sel aastal saab publik valida eesti-, vene- või ingliskeelse etenduse vahel. Publikuga läbitakse Annelinna rohelust, kergliiklusteid, pargikesi, mitmekordseid maju, suuri sisehoove ning eriilmelisi tänavaid. Piletid on saadaval Piletilevis.

«Läbi linna: Annelinn» linnaruumiprojekt kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. «Läbi linna: Valga + Valka» on samuti osa Tartu 2024 põhiprogrammist, mida toetab Lõuna-Eesti kogukonna programm ja LEADER-i tegevusrühmad.