Toomas Jürgenstein: kogudus, mis on õnnistuseks Tartu linnale

Pildil Toomas Jürgenstein. Foto: Kristjan Teedema

Mõni päev tagasi lugesin, et Tartu Jaani kirik on tänavusest ristitee palverännakust välja jäänud (TPM, 9.3). Põhjenduseks öeldi koguduse vaimulikule Triin Käpale, et tema vaated on liiga liberaalsed. Püüangi esmalt mõne sõnaga kirjeldada, mis tunne on olla koguduse liige, kus karjaseks on väidetavalt liiga liberaalsete vaadetega vaimulik.

Alustan jumalateenistusest, mille algusaeg Jaani kirikus on pühapäeva hommikul voodiga sõbraks olevatele inimestele sobilikult kell 11. Kohale võib tulla ka pisut varem, sest ikka on kiriku seintel kunstinäitus, mida nautida, lisaks julgustavad seintel sõbralikud terrakotakujud. Üsna sageli rikastavad jumalateenistusel traditsioonilise orelimängu ja koguduse laulu kõrval ka erinevate esinejate muusikapalad.

Mulle meeldivad jutlused. Triin Käpa kõrval teenib enamasti ka Naatan Haamer, kelle jutlustes on rõhk hingehoiul, Triinu jutlused on pedagoogilisemad. Jutluste kohta ütleksin kokkuvõtlikult, et need on hoolivad, avatud ja mõistvad, liberaalseteks ei ole osanud neid tänini nimetada. Kuna tegu on Ülikooli-Jaani kogudusega jutlustavad sageli ka usuteaduskonna õppejõud. Nende peetud jutluseid on üsna raske üldistada, ehk ainsana võib öelda, et need on haritud kõned Jumalast. Pärast jumalateenistust on kaetud kohvilaud, kus saab jutluse üle arutada, külalisjutlustajatele küsimusi esitada jne.