Heade emakeeletundjate hulka tõusid Veeriku ja Hansa kooli õpilane ning Treffneri gümnasist

Heade keeleoskajate ühine pilt koos Kristjan Jaak Petersoniga. Foto: Katrin Leppik

Tänavuse emakeeleolümpiaadi lõppvooru said kutse tulla 79 õpilast tervest Eestist. Kõik nad asusid 8. märtsil Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis lahendama eesti keele hääldusega seotud ülesandeid.

Noorima vanuseastme õpilastel tuli lahendada ülesandeid fonatsioonitüüpide ja käriseva hääle kohta. Fonatsioon viitab heli tekitamisel häälepaelte vibreerimisele ja sellele, kuidas õhk neist läbi liigub.

Keskmine ja vanem vanuserühm mõtisklesid buba-kiki efekti ja häälikute ning kujundite seoste üle. Buba-kiki efekt on nähtus, mis demonstreerib inimeste kalduvust seostada helisid ja kuju intuitiivsel ja universaalsel viisil. Ekspermendid on näidanud, et enamik inimesi seostab kandilist ja sakilist kujundit sõnaga «kiki» ning ümarat ja pehmejoonelist kujundit sõnaga «buba».

Osalejatel tuli ka arutleda, millistel juhtudel ja kuidas erineb kirjapilt hääldusest. Ülesannete lahendamisel said nad ka tutvuda seadmetega, mida häälduse uurimisel kasutatakse, näiteks palatograaf ja pilgujälgimise seade ning tõlgendada nende seadmetega kogutud andmete põhjal tehtud jooniseid.

Kõik head eesti keele tundjad koos TÜ ajaloomuusuemi valges saalis. Foto: Katrin Leppik

Samuti said õpilased analüüsida rootsi ja vene keele mõju eesti keele hääldusele ning tuua välja kõrvalekaldeid eesti keelele omasest hääldusest. Näiteks mõnikord võib kuulda, kuidas eesti keele kõnelejad, kes on tugevalt mõjutatud vene keelest, kasutavad eesti keeles palataliseeritud konsonante rohkem kui tavaliselt.

Olümpiaadiülesannetes oli vaja uurida ka sugulaskeelte hääldust, näiteks isuri ja võru keele vokaalharmooniat ja liivi keele häälikumuutusi. Põhjalikult tuli süveneda eesti keele täishäälikuühenditesse ehk diftongidesse ja vokaalidesse ning mõtiskleda eesti keele väldete üle. Ühes ülesandes tuli mõelda intonatsioonile ja selle rollile suhtluses.

Pärast olümpiaaditööde lahendamist said õpilased osaleda kolmes töötoas: «Noored kui eesti keele suunamudijad», «Ega naer ei ole naljaasi: naerust eesti suulises keeles», «Artikulograafi kasutamine häälduse uurimiseks». Samuti õhtusel meelelahutusüritusel.

9. märtsi hommikul tutvustati õpilastele ülesannete lahendusi ning liiguti üheskoos Tartu ülikooli muuseumi valgesse saali.

Toomemäel asetati Kristjan Jaak Petersoni kuju juurde lilled poeedi saabuva sünniaastapäeva puhul ning tutvustati eesti ja soome-ugri bakalaureuseõppekava üliõpilaste rebaste ristimise tavasid.

Olümpiaadi tulemused

7. ja 8. klassil tuli lahendada kümme ülesannet ning 9. ja 10. ning 11. ja 12. klassil kaksteist ülesannet. Nende eest oli võimalik saada kas 85 või 95 punkti. Iga klassi viis paremat väärisid autasu, kõiki tulemusi saab vaadata Tartu Ülikooli teaduskooli kodulehel.

7. klassi arvestuses saavutas 1. koha 75,83 punktiga Tallinna Reaalkooli õpilane Inger Jürgenson, juhendaja Kristi Koit.

8. klassi arvestuses saavutas 1. koha 76 punktiga Tartu Veeriku Kooli õpilane Elis Lukner, juhendaja Kristiina Järve.

9. klassi arvestuses pälvis 1. koha 79,5 punktiga Tartu Hansa Kooli õpilane Laura Kirk, juhendaja Merike Kütt.

10. klassi arvestuses saavutas 1. koha 80,5 punktiga Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilane Mia-Liis Ristal, juhendaja Reet Kund.

11. klasside arvestuses pälvis 1. koha 82 punktiga Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Ats-Artur Ploomipuu, juhendaja Age Salo.

12. klasside arvestuses saavutas 1. koha 85 punktiga Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Pärtel Tonka, juhendaja Ülle Salumäe.

39. emakeeleolümpiaadi toetasid haridus- ja teadusministeerium, Eesti keele instituut, Emakeele sihtasutus, Emakeele selts ja Tartu ülikooli kirjastus ja koordineeris Tartu ülikooli teaduskool.

Järgmise emakeeleolümpiaadi teema on «Eestikeelne raamat 500», olümpiaadi korraldab Tallinna ülikool.