Tanel Tein: mis on personaalne riik?

Tanel Tein Foto: Erakogu

Viimastel nädalatel on avalikkuse suure tähelepanu alla tõusnud personaalse riigi mõiste. Tegelikult suudab igaüks ise enda jaoks lahti mõtestada olukordi ja oma elust tuua näiteid, kus ta tunneb, et riik oleks võinud teatud teenuste või sündmuste puhul meile abiks olla. Olgu selleks juhiloa uuendamine või puude tõendamine riigile, mõnikord juba kümnendat korda. Seega, kui riigil on elanike andmed, siis miks ei võiks riik taustal tegutseda ning pakkuda toetusi, teenuseid ja tuge asjaajamisel personaalselt, lähtudes iga kodaniku vajadustest?

Personaalse riigi idee ei ole mingi utoopia. Oleme loonud tugeva digitaalse vundamendi, millele tuginedes võiksime teha järgmise arenguhüppe ning olla maailmas suunanäitajaks – ehitada maailmas päriselt iga inimese jaoks personaalne riik. Kas me suudame seda? Jah, meie väiksus, meie usaldus riigi vastu ning IT-võimekus loovad selleks hea eelduse.

Paraku oleme uuele tasemele liikumist alustanud vale jalaga ning suur osa arutelust on kandunud sellele, kas eraettevõtjad võivad panustada riigi ehitamisse. Ettevõtja Marek Helm kirjutab oma arvamusloos väga tabavalt: «... kas ühiskonna tulevikuplaane puudutavad olulised otsused sünnivad parimate peade koostööna riigist, erasektorist ja akadeemiast? Või väikse Eesti huvide konflikti kartuses välistame diskussioonidest kõik erasektori esindajad ja olemegi rahul sellega, et riik on riik, mitte meie.» Arvestades, millist kõlapinda on see tekitanud, siis tasuks tõesti ühiskonnana ära otsustada. Isiklikult pooldan esimest varianti.