Ülle Kuusik, Tiina Sõber: kahe võhiku küsimused rohepöörajatele

Ülle Kuusik, Tiina Sõber Foto: Sille Annuk, Erakogu, Montaaz

Olles lugenud mitmeid rohepöördele innustavaid artikleid, on allakirjutanuid tabanud suur segadus. Kirjutiste kõrgelennuline stiil ja keerukas terminoloogia meenutab meile kadunud noorusaega. Ka siis räägiti teatud teemadel selleks ettenähtud viisil ja mõisteti karmilt hukka teisiti mõtlejad. Ütleme kohe alguses ära, et oleme kahe käega keskkonnateemadesse panustamise pooldajad. Meie jõud ei küüni globaalsete probleemide lahendamiseni, aga Tartus toimuv puudutab meid isiklikult.

Esimesena meenub loetust sõnapaar elurikkuse toetamine. Kuidas seda siis Tartus viimastel aastatel toimetatud on? On jäetud muru niitmata – ei hakka targutama, saame mõttest aru.

Aga kas see on elurikkuse toetamine, kui kaubamaja ees peenras kasvatatakse kartuleid, mida hoogtöö korras koolieelikutega maha pannakse ja üles võetakse? Kes vahepeal nendega toimetab – ei tea. Milliseid elulisi teadmisi lastele jagati ja kui suur protsent Tartu koolieelikutest teadmise võrra, et kartuleid kasvatatakse lillepeenras, rikkamaks sai? Kas see polegi siis enam elurikkus, kui lilleklumbis kasvab kümmet erinevat sorti lilli?