juhtkiri ⟩ Mis saab Annelinnast?

Annelinnas asub endiselt suurem osa Tartu soodsama hinnaga üürikortereist. Foto: Kristjan Teedema

Kui kõik plaanipäraselt laabub, lisandub järgmise kümmekonna aasta jooksul Raadi alevisse veel vähemalt 2000 kodu, kuhu mahub elama ligi 6000 inimest. See tõotab mõjutada ka vanemaid linnaosasid, eeskätt Annelinna, kus võib Tartu rahvastiku- ja elamuprognoosi teinud geograaf Antti Roose hinnangul jääda kasutuseta ligi 2000 korterit. Praegu on selles Tartu suurima elanike arvuga linnaosas umbes 13 000 korterit.

Selline prognoos tekitab mitmeid küsimusi. Kas me peaksime tõsiselt muretsema linnaosa tühjenemise ja getostumise pärast? Kas juba hoomatavas tulevikus näeme tondilossistuvaid suurmaju, mille viimased asukad tunnevad end sama lootusetult kui Ida-Virumaa hääbuvates kaevandusasulates? Kas Annelinnal kui elukeskkonnal on vigu, mida saab parandada olgu siis elanike eestvedamisel või omavalitsuse taganttõukamisel?

Kui sirvida Tartu kinnisvarakuulutusi, siis eluaset otsivad inimesed, näiteks tudengid, sõnastavad, et Annelinn neid ei tõmba. Supilinn ja Karlova on parema kuvandiga. Kuskiltmaalt üsna ilmselt ongi Annelinnal kuvandiprobleem. Supilinnas elamisest räägitakse uhkusega, Annelinnas elamisest kui paratamatusest. Tõesti ei ole kõik ühistumajad veel üles vuntsitud, nende õued ei ole mitte kui Londoni-pärane taskupark, vaid parkla mõne prügitünni ja vaibakloppimispuuga.