/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2012/04/03/1040192t1h6df1.jpg)
Tartu kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu arhitektuurivõistluse võitnud QP Arhitektid pole nõus Tartu linnavalitsuse otsusega jätta nendega projekteerimisleping sõlmimata.
Lepinguta arhitektid vaidlevad Tartu linnaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal linnavalitsusse jõudnud kirjas ütleb QP Arhitektid OÜ juhatuse liige Tõnu Laigu, et projekteerimislepingu sõlmimata jätmise põhjendused ei ole faktiliselt ega õiguslikult selged, ja palub linnal oma otsus üle vaadata.
21. veebruaril välja antud korralduses põhjendas linnavalitsus, et riigihangete seaduses sisalduv ideekonkursi regulatsioon on ebapiisav ja vastuoluline ning küsitav oleks, kas linnal õnnestub muuta kehtivat detailplaneeringut võidutöö realiseerimiseks vajalikus ulatuses.
Teiseks viitas linn, et võrreldes ideekonkursi korraldamise algusajaga on olud muutunud ning linnal pole lähiajal raha uue hoone ehitamiseks.
Põhjendused ei veena
Laigu leidis, et konkursitingimustes ei olnud öeldud, et planeeringumuudatuse vajadus võistlustöö realiseerimiseks võiks olla projekteerimislepingu mittesõlmimise alus, seda enam, et konkursitingimuste peatükk «Planeeringulised nõudmised» sätestab otsesõnu: «Võib pakkuda alternatiive».
«Lisaks hindasid konkursi žürii ja eksperdid kõigi tööde tingimustele vastavaks tegemise võimalikkust,» märkis Laigu. «Võidutöö puhul leidis žürii eksperdiarvamusi arvestades konsensuslikult, et «antud töö on edasises projekteerimisprotsessis suhteliselt lihtsalt võimalik viia vastavusse hanke nõuetele ilma arhitektuurset üldideed kahjustamata».»
Laigu sõnul jääb ka selgusetuks, mil viisil on Tartu linna majanduslik olukord tunduvalt halvem kui ideekonkursi alustamise ajal või millised varem projekti elluviimiseks ette nähtud rahalised vahendid on nüüdseks ära langenud.
Mäletatavasti kuulutas toonane kultuuriminister Laine Jänes (Randjärv) konkursi välja tunamullu 6. detsembril.
«Korralduses esitatud põhjendused projekteerimislepingu mittesõlmimise kohta ei ole faktiliselt ega õiguslikult selged, mistõttu palume linnalt lisaselgitusi ning samuti korralduse ülevaatamist (tühistamist),» ütles Laigu. «Oleme jätkuvalt huvitatud võidutööks valitud kavandi projekteerimisest.»
Linn jääb endale kindlaks
«Ega midagi eriti lisada ei ole, linnavalitsus on põhjendused ja korraldused välja öelnud, olukord ei ole muutunud,» ütles Tartu abilinnapea ja arhitektuurivõistluse žürii esimees Raimond Tamm. «Arhitektid ei viidanud kirjas, et tegu on riigi ja omavalitsuse ühisprojektiga. Et projekti realiseerida, peavad mõlemad seda soovima.»
Tartu linnasekretär Jüri Mölder ütles, et linn kavatseb QP Arhitektidele vastata, et teema on linna jaoks maas ja korraldus piisavalt motiveeritud.
Mölder lisas, et isegi kui linnal oleks 10–15 aasta pärast võimalik raamatukogu ehituse eest maksta, jääb küsimus, kas samal ajal on ka riigil huvi kunstimuuseumi ehitada.
Liiatigi on oodata õiguslikke probleeme, kui sõlmida sama kavandi projekteerimisleping QP Arhitektidega näiteks kümne aasta pärast, sest ilmselt on selleks ajaks muutunud isegi riigihankeseadus, rääkis Mölder.
Arhitektuurivõistluse võidutöö «Palimtsest» tegid QP Arhitektid Tõnu Laigu, Koit Ojaliiv, Elo Kiivet, Mari Rass, Holden Vides ja Asko Uukado. Neile makstav peaauhind oli 25 565 eurot.
Pakkumise järgi oleks QP Arhitektide projekteerimislepingu hind olnud üks euro vähem kui kaks miljonit eurot.