GALERII Tõeline ilu. Botaanikaaias näeb eriti haruldasi orhideesid

Copy

Tartu ülikooli botaanikaaeda on uudistamiseks välja pandud ligi kakssada liiki orhideesid ning näituselt leiab nii harjumuspärased kuukingad kui ka vaevu märgatavaid pisikesi haruldasi orhideesid. Osa näitusele pandud taimi kasvab looduses ainult üksikuid. 

Sel aastal teevad näituse eriliseks otse Ecuadorist saabunud orhideed. Paljud kaugelt maalt toodud orhideedest õitsemise märke ei näita, kuid Tartu ülikooli botaanikaaia vanemaedniku Sten Manderi sõnul võivad need veel üllatada ning õide minna väljapaneku viimasteks päevateks.

Ootamatusi tuleb ette

«Meie planeerimisprotsess läks veidi nihu. Tellisime taimed otse Ecuadorist ning kuigi  olime öelnud, et meile sobiks juba pungastunud taimed, ja isegi videosilla vahendusel saime näidata, et see taim on päris hea, pange see,» kirjeldas Mander.

«Õnneks või kahjuks nad ei saatnud neid taimi, mis me ise valisime, ja võibolla tagantjärele tarkusena ongi hea, sest transpordi käigus olid päris paljud oma nupud maha visanud. Mõned taimed olid sootuks lehtedeta.»

Mõnel orhideel on ka väga efektsed lehed, nii et isegi kui õisi pole, on silmailu endiselt. Botaanikaaias ringi käies tuleb silmad hästi lahti hoida, et kõiki liike märgata. Selleks on orhideenäituse taimede juurde pandud ka mustad nimesildid, millel orhideeõie pilt nurgas.

Üks eriliste lehtedega orhidee on põimvanik, mis sai eestikeelse nime, nagu paljud teised väljapanekul olevad taimed, just selle orhideenäituse raames. Põimvaniku leht meenutab viljapead ning veidi sukulenti, see teeb selle orhidee ka vastupidavamaks. Eriliseks teeb lille ka asjaolu, et see õitseb pea terve aasta läbi.

Põimvanik meenutab veidi sõnajalga, aga veidi ka sukulenti.
Põimvanik meenutab veidi sõnajalga, aga veidi ka sukulenti. Foto: Margus Ansu

Uue nime sai endale ka puupäälik, varem epidendrum, mis oli otsene mugandus ladina keelest. Nimi viitab taime kasvukohale, sest looduses kasvab see puude peal.

Taimedele uute või siis eestipäraste nimede panek käib taimenimede komisjoni kaudu. Uue taime nimetamiseks tuleb esitada taotlus ning komisjon hindab, kas see on sobilik, ning kui ei ole, siis pakub komisjon ise uue nime. Nimevalikul toetutakse paljuski ladinakeelsetele nimedele.

Puupäälikud pakuvad roheluse vahel tõelist värvidemängu.
Puupäälikud pakuvad roheluse vahel tõelist värvidemängu. Foto: Margus Ansu

Nõudlikud taimed

Näitusel on väga erinevaid orhideesid nii suuruse, lõhna kui ka värvi poolest. On uhkeid ja kirevaid, aga ka tagasihoidlikke ja vaevumärgatavaid.

Paljud neist on nii nõudlikud, et neid kodus kasvatada ei saakski. Näiteks Ecuadorist tulnud taimed on harjunud pilvemetsade tingimustega, kus Manderi sõnul on öösiti umbes 10 kraadi ja päeval 15. Õhuniiskus on kogu aeg väga suur ning pea alati sajab õrna seenevihma. Veest pakatav ja sammaldunud mets on orhideedele väga hea kasvupaik.

Tänu õhujuurtele saab osa orhideesid eluks vajaliku vee õhuniiskusest.
Tänu õhujuurtele saab osa orhideesid eluks vajaliku vee õhuniiskusest. Foto: Margus Ansu

On ka jämedate õhujuurtega orhideesid, mis saavad endale eluks vajaliku vee just õhuniiskusest. Mitte kõik orhideenäituse taimedest ei sobi koju aknalauale kasvatamiseks. Vanemaedniku sõnul suuremaid taimi ehk õnnestub kodus pidada, kuid pisemad on selleks liiga hellad.

Väikeste orhideede hulka kuulub ka Manderi enda selle aasta näituse lemmik – tundel kärbsepõll. Seda taime tolmeldavad kärbsed, keda meelitab lille juurde raipehais, mida eritavad õie niitjad osad. «Mida kauem sa sellel alal olnud oled, seda rohkem hakkad hindama väiksemaid taimi,» muigas Mander. 

Botaanikaaia vanemaedniku Sten Manderi lemmikorhidee kuulub pisemate hulka. 
Botaanikaaia vanemaedniku Sten Manderi lemmikorhidee kuulub pisemate hulka. Foto: Margus Ansu

Lisaks eelmainitutele on näitusel ka kõigile tuttavad kuukingad ning palju muudki. Sten Mander soovitab näitusel käia mitu korda, sest loodust juhtida ei saa ning õied võivad igal hetkel avaneda, aga ka närtsida.

Lisaks orhideenäitusele saab botaanikaaias vaadata kunstnik Tõnu Tamme orhideemaale ning osta orhideesid. «Siin on midagi kollektsionäärile, aga on ka tavalisele toataimede kasvatajale,» iseloomustas vanemaednik müügiks pakutavat.

Lisaks on väljas kodukasvatajate orhideed ning külastajad saavad hääletades märku anda, missugune neist on nende lemmik. Hääletajate seas loositakse välja aastane botaanikaaia pääse, rahva kolme lemmikorhidee omanikud saavad kingiks taimed.

Näitusele pääseb botaanikaaia piletiga.

Orhideenäituse lisaprogramm

  • 2. ja 9. märtsil kl 14 töötoad, kus tutvustatakse orhideesid ja antakse nippe nende hooldamiseks. Vajalik registeerimine.
  • Ekskursioonid orhideenäitusel 1.–3. ja 8.–10. märtsil kl 11, vajalik registreerimine.
  • 6. märtsil kl 18 algaval loodusõhtul «Orhideede sigimiskombestikust – purjus herilased, parfüümimeistrid ja kaunis petukaup» räägib linnaaednik ja orhidee-entusiast Anni Oja orhideede sigimiskombestikust. Osaleda saab botaanikaaia piletiga.
  • Näituse lõpetab laulja Lisanna Kuninga kontsert 10. märtsil kl 16. Botaanikaaia piletiga.

Allikas: Tartu ülikooli botaanikaaed

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles