Priit Värv: kas kool õpilase või õpilane kooli pärast?

Priit Värv Foto: Margus Ansu

Eelmisel nädalal küsis üks Elva vallavolikogu liige arvamusartiklis, kes soovib lüüa viimast hingekella Palupera põhikoolile. Küsimust võib pidada retooriliseks, – ainsana räägivad Palupera kooli sulgemisest ju needsamad volinikud, kel on sellest võimalik poliitilist profiiti lõigata.

Palupera kooli ajalugu on kahtlemata aukartust äratav: kokku on Paluperas kool tegutsenud ligi 250 aastat, näinud erinevaid õpilasi, õpetajaid ja riigikordasid. Kool on kandnud mitmeid nimesid: Palupera algkool, Palupera mittetäielik keskkool, Palupera 8-klassiline kool, Palupera 9-klassiline kool ning Palupera põhikool. 1911–1917 ei toimunud mitmel aastal koolitööd (segased ajad, puudus õpetaja). Alates 1917. aastast töötas kool pidevalt valla idaservas, Otepää valla piiril. 1930. aastal arutati korduvalt koolimaja halba seisukorda ja peeti vajalikuks leida koolile uued ruumid. Pikkade vaidluste tulemusena otsustati kool üle tuua Palupera mõisahoonesse.

Seega on Palupera kooli ajalugu olnud seotud ikkagi nii õpilaste ja õpetajate olemasoluga ehk vajaduse ja võimalustega haridust pakkuda. Palupera kool ei ole 250 aasta jooksul püsinud muutumatus olekus, vaid arenenud ja mugandunud oludega.