Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876336t1h28b2.jpg)
/nginx/o/2012/04/02/1038732t1h0e97.jpg)
Veel mõne aasta eest võis olukorda Tartu tennises pidada üsna kehvaks, kuid Tähtvere tennisekeskuse avamisega on ala muutunud noorte seas üha populaarsemaks ning pole võimatu, et väljakute lisandumisel võib Tartus paari aasta pärast korraldada rahvusvahelisi turniire.
Seda, et tennis rühib ülikoolilinnas ülesmäge, tunnistavad pea kõik ala kohalikud eestvedajad. Kakskümmend aastat tagasi loodud tenniseklubi Viktor üks omanikke Priit Polakene ütles, et neil pole kunagi lastest puudu olnud, kuid praegune seis näitab huviliste arvu jõulist kasvu.
«Olgem ausad, ikkagi järjekord on ukse taga. Ajad on hommikul kella kaheksast õhtul kümneni täis ja kuna väljakuid on vähe, siis ei ole lihtsalt võimalik juurde võtta,» lausus Polakene, kelle hallatavatel Tamme staadioni tenniseväljakutel käib nädalas ligi sada last.
Veelgi rohkem käib aga mängijaid 2008. aasta sügisel avatud Tähtvere tennisekeskuses, kus on kolm siseväljakut. Ainuüksi keskuses tegutsevas Tartu tennisekoolis on praeguseks juba üle 220 lapse. Arvestades kooli vähest tegutsemisaega, on kooli areng olnud direktor Alar Rikbergi sõnul märkimisväärne.
«Oleme suutnud luua korrektselt ja süsteemselt tegutseva tennisekooli, mis pole Eesti tennises sugugi tavaline. Paljud klubid ja koolid on ühe mehe ettevõtmised ning nende isiklikest huvidest ja plaanidest sõltub paljude laste areng,» rääkis Rikberg ning märkis, et pikk tee on veel minna.
Vähe väljakuid
Kui palju on Tartus tennisemängijaid, on väga raske hinnata. Eesti spordiregistri andmetel on Tartus üle neljasaja organiseerunud harrastaja ning tegutseb kuus tenniseklubi. Mängijate hulk võiks aga olla palju suurem, kui oleks rohkem harjutamisvõimalusi. Eriti talvel, sest lisaks Tammele ja Tähtverele saab sees tennist mängida veel vaid Ropka tennisekeskuses. Mängitakse ka Visa hallis ja TÜ spordihoones, kuid seal pole selleks eraldi väljakuid.
Akadeemilise tenniseklubi liikme ja mullu Tartu Ülikoolilt Toome tenniseväljakud ära ostnud OÜ Toome Tennis juhatuse liikme Juhan Peedimaa sõnul ongi väheste mängimisvõimaluste tõttu populaarsemaks muutunud ainult laste osa. «Täiskasvanud harrastajaid pole väga juurde tulnud, sest kui vaadata võistlejate tabeleid, on seal läbi aastate olnud ühed ja samad nimed,» lausus Peedimaa.
Praegu on Tartus vaid viis siseväljakut ning üksteist välisväljakut. Lisaks kaks Tamme staadioni mänguplatsi, mis on suvel päikesele avatud, kuid talvel kaetud katusega. Priit Polakese sõnul võiks Tartu-suurusesse linna teha veel vähemalt viis siseväljakut.
«Selge on see, et mida rohkem väljakuid, seda rohkem mängijaid. Paljud ei hakka talvel juba sellepärast mängima, et teavad – ei ole aega. Eks see ole kallis ka. Aga kui tuleb rohkem väljakuid, läheb odavamaks,» selgitas Polakene.
Suured plaanid
Seda, et väljakuid võiks rohkem olla, kinnitasid kõik Tartu Postimehega vestelnud tenniseaktivistid. Olukorra parandamiseks on astutud juba ka samme. Tähtvere tennisekeskuse rajaja Mati Ivaski kinnitusel on neil kindel plaan alustada sügisel keskuse laiendamist.
Eesti spordiregistri andmetel on Tartus üle neljasaja organiseerunud harrastaja ning tegutseb kuus tenniseklubi.
«Eskiisprojekt on valmis ning taotleme linnalt ehitusluba,» ütles Ivask, kelle sõnul soovitakse tennisekeskuse kõrval asuvate välisväljakute asemele rajada veel kolm kõvakattega siseväljakut. «Need on Ameerikas ja Austraalias väga levinud. Need on kiiremad ja noored saavad seal paremini hakkama.»
Samuti on Ivaskil küpsenud plaan rajada praeguse Tähtvere rulapargi kõrvale korralik välisväljakute kompleks.
«See sõltub linnast, aga ettepanek on tehtud. Meie unistus on, et seal oleks kuus välisväljakut,» lausus Ivask ning lisas, et plaan võiks teostuda juba lähitulevikus. «Kui linnal vastuseisu ei ole, on need järgmiseks kevadeks olemas.»
Uut kolme siseväljakuga tennisekeskust plaanitakse ka Lõunakeskuse laiendusse, mis ehitatakse kaubanduskeskuse teaduspargipoolsesse külge. Laienduse valmimisaeg ei ole aga veel teada.
Koostöö linnaga
Väljakute nappust võiks leevendada ka munitsipaalväljakutega, mis on populaarsed nii mõneski välisriigis. Linnal on aastaid tagasi valminud isegi detailplaneering, mis näeb ette Annemõisa tänava äärde mitme välisväljaku ja spordihalli rajamise võimalust. Plaanidest kaugemale pole aga jõutud.
«Muidugi võiks ka Tartus neid olla, aga väljakute hooldamine on raske ja kui jätad hooldamata, muutuvad need paari aastaga näotuks,» arvas Ivask.
Juhan Peedimaa sõnul on tennis ala, kus peaks olema linna ja eraettevõtjate koostöö. «Kui erainvestor pöördub linna poole, võiks teda toetada,» arvas Peedimaa, kelle sõnul on selline süsteem mõneti ka toiminud. Näiteks aitas linn soetada nii Tamme staadioni, Ropka tennisekeskuse kui Tähtvere tennisehalli väljakute katet.
Ka Toome väljakud võiks Peedimaa kinnitusel olla tulevikus rohkem kasutusel, sest sügisesse on plaanitud nende remont.
«Eelmisel aastal saime mängida Toomel ainult kolm ja pool kuud. Aga kui väljakud renoveeritakse ja paneme valgustust juurde, siis on võimalik hooaega natuke pikendada,» lausus Peedimaa.
Tartu tennise tulevikku nägid kõik küsitletud helgetes toonides. «Minu unistus on, et siit lõpuks ka mõni tippmängija tuleks. Püramiidi alus on nüüd olemas. Noortel huvi on ning treenerite jutu järgi on ka päris andekaid lapsi,» rääkis Ivask, kes tahaks tulevikus näha Tartus ka rahvusvahelisi võistlusi.
«Spordihallis ei kannata neid teha, sest probleemiks on lae kõrgus, aga välisväljakutel küll. Kui Saaremaal tehakse, miks siis mitte Tartus,» ütles Ivask ning märkis, et kavandatav välisväljakute kompleks tuleks koos pealtvaatajate tribüüniga.
Tulevikus suurim tennisekool
Tennisekooli juht Rikberg lisas, et soodsate arengutega võiks nad viie aasta pärast olla Lõuna-Eesti suurim ja edukaim tennisekool. «Soovime Tartus korraldada igal aastal vähemalt kaks Tennis Europe’i karikasarja kuuluvat noortevõistlust ning Tartu võiks olla ka Eesti tippvõistluste kohaks,» rääkis Rikberg, kelle sõnul peetakse praegu kõik tähtsamad turniirid Tallinnas.
Maailmatasemele jõudmise eeldusega mängijaid on aga Rikbergi sõnul kasvanud Tartust juba praegu. Näiteks Kenneth Raisma, kes on oma vanuserühma (U14) Euroopa edetabeli liider. Praeguseks on Raisma kolinud koos treeneriga Tallinna.
Mänguvõimaluste paranemine ja tennisekooli kasv võiks aga tagada Rikbergi arvates olukorra, kus andekatel mängijatel pole vajadust minna Tallinna. «Igas vanuseklassis võiks siis olla piisavalt heal tasemel mängijaid, et Tartu tõuseks Eesti tennisekaardil Tallinna kõrvale,» rääkis Rikberg.
-----------------------------------------------------
Miks ei ole Tartus ühtegi munitsipaaltenniseväljakut?
Veljo Lamp
Tartu linna sporditeenistuse juhataja
Kõik soovivad, et neil oleksid heal tasemel treeningu- ja võistlustingimused. Tennis on üks aladest, mis pakub ka erasektorile suuremat huvi.
Linn panustab praegu spordirajatistesse ja -paikadesse eelkõige aladel, mis on Tartule omased ja/või siin populaarsed, aga erasektori huvi neid rajada on leige või puudub täielikult, ning on andnud vabad käed erasektorile investeerimaks talle huvipakkuvatesse aladesse (tennis, ratsutamine, fitness, aeroobika jms).
Samas on linnal kaudselt oma tenniseväljakud siiski olemas, näiteks Tamme staadioni tenniseväljakud. Väljakutealune maa ja tenniseväljakute kate on linna omad, aga on antud kasutusrendile erasektorile. Lisaks on linn aidanud nii Ropka tennisekeskuse kui Tähtvere tennisekeskuse tenniseväljakute katte soetamisel.
Ei julge väita, et tulevikus ei võiks tekkida linna ka munitsipaaltenniseväljakuid või -keskust, aga lähiaastail küll mitte. Linna arengukavas aastani 2020 pole investeeringute kavas sellist plaani sees. Linnal on veel väga palju vajadusi mujale investeerimiseks. Mõelnud oleme sellele küll. Näiteks on isegi valminud detailplaneering Annemõisas (Annemõisa 1a), kus see näeb ette mitme välisväljaku ja spordihalli rajamise võimalust, arvestades eelkõige tennise vajadusi. Aga loomulikult ei hoia linn seda ala kramplikult enda tarbeks. Kui tekib hea kosilane, on linn valmis selle andma arendajale.