:format(webp)/nginx/o/2021/04/06/13714374t1h497a.jpg)
/nginx/o/2024/02/27/15917052t1hd91e.jpg)
Päästeamet alustas aastal 2022 ühtse üle-eestilise ohusireenide võrgustiku arendamist.
Sireenidel põhinev ohuteavituse süsteem paigaldatakse 22 asulasse, ka Tartusse. Linnavalitsuse loal sõlmib Tartu rakenduslik kolledž üürilepingu siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega, mis paigaldab kooli Kopli ja Piima tänava nurgale jääva korpuse ventilatsioonikambri katusele sireeni.
Luba tuleb küsida
See Kopli tänava maja oli päästeameti sireenivõrgustiku projektijuhi Tambet Vodi teatel ainus süsteemi rajamiseks passiv hoone kõnealuses piirkonnas.
«Katsume asulates sobivad hooned leida, aga see ei tähenda, et kui meile objekt sobib, siis sinna ka teavitussüsteem tuleb, sest majaomaniku loata me seda teha ei saa,» selgitas Vodi. «Võib ka juhtuda, et pealtnäha hoone sobib, aga hiljem selgub, et konstruktsioonilt see siiski ei kõlba.»
Kolledži hoone katusele paigaldatakse päästeameti ohuteavituse sireenid ning nende juhtseadmed. Siseministeerium maksab koolile selle eest kuus 120 eurot renti, mis sisaldab kõiki kõrvalkulusid, ka elektrit.
Sireenide kaudu hakatakse tartlasi kooli katuselt teavitama vahetust kiirest ohust elule: kui on sõjaline oht, suur õnnetus, hädaolukord ehk näiteks kiirgusõnnetus, aga ka keemiaõnnetus. Süsteemid paigaldatakse põhimõttega, et heli kostaks iga tartlaseni.
Kõik lepingud pole veel sõlmitud, ent Emajõelinna peaks tulema 10 või 11 häiresüsteemi.
Selle projektiga pole linnavalitsusel kuigi palju pistmist, märkis Tartu kriisikoordinaator Evelin Uibokand. «Mitu alarmi Tartusse tuleb, seda veel välja ei öelda. Aga kogu linn saab kaetud,» ütles ta.
Eilseks Tartus ühtegi süsteemi veel paigas polnud, ent Vodi sõnutsi ei tule enam kaua oodata, sest ilmad on juba piisavalt soojad, et saaks tegutsema hakata. Emajõelinna peaks tulema 10 või 11 häiresüsteemi.
Eesti 22 asulasse terviksüsteemi rajamiseks on eraldatud kokku 4,5 miljonit eurot, mille eest peaks saama 120 sireeniposti IT- ja teavitussüsteemidega. Süsteemide rajamisega hakati tegelema siis, kui Ukrainas läks täiemahuliseks sõjaks. «Oleme varemgi selleks ettepanekuid teinud, aga see pole mingi saladus, et alles Venemaa agressioon Ukrainas pani asjad liikuma,» sõnas Vodi.
Ainult üks heli
Teavitussüsteemi maksimaalne helirõhu tase jääb alla 115 detsibelli, umbes sama valjud on alarmsõidukite sireenid. Sõltumata ohuallikast on häire sama heliga, sest inimesed pole harjunud erinevaid alarme selgeks õppima, tihti ei osata vahet teha kiirabi- ja politseisireenil.
«Oluline on jätta meelde see, et sireeni kuuldes tuleb kohe varjuda ja jääda lisainfot ootama. Esialgu piisab ka sellest, kui koju minna, ei pea kohe varjumispaika otsima hakkama,» ütles Vodi. «Siis tuleks jääda SMS-teavitust ootama ja raadiot kuulata, sest ohu korral teavitame inimesi kõikvõimalike allikate kaudu.»