Kristina Reinsalu: Teeme Tartu toidutargaks! Kuidas vähendada toiduraiskamist?

Kristina Reinsalu
, E-riigi Akadeemia vanemekspert
Copy
Kristina Reinsalu
Kristina Reinsalu Foto: Erakogu

Kuidas tarbida toitu nii keskkonnale kui rahakotile säästlikumalt? Mis meid takistab? Kes ja kuidas peaks meid toidusäästlikkusele nügima? Nende küsimuste üle ootame tartlasi 23. märtsil Tartu toidukogu arutelupäevale ekspertidega arutama. Arutelupäeva korraldavad e-riigi akadeemia ja Tartu linn.

Tartu elab ja hingab ellujäämise kunsti rütmis. Ka vähem toitu raisata on oluline kunst.

Toidu raiskamine on suur kliimamuutuse mõjutaja. Tartu linn on võtnud sihiks leida uusi viise kliimamõjudega tegelemiseks, keskendudes muu hulgas ka toiduraiskamise vähendamisele. Säästlik toidutarbimine ei tugevda ainult keskkonda, vaid parandab ka kogukonna majanduslikku heaolu. Lisaks eelmainitule on jätkusuutlikkus Tartu ringmajanduse teekaardi võtmevaldkonnaks ning keskkonnasäästlikum toit kultuuripealinna Tartu 2024 põhifookuses.

Arutelupäeva tulemuseks on 30 erineva kogemuse ja eri vanuses tartlasega läbi arutatud ja kinnitatud ettepanekud, mida erinevad toidu müümise, jagamise ja säästmisega tegelejad saaksid oma tegevuses parandada, et toetada toidu säästmist ja väiksemat raiskamist. Ettepanekud on sisendiks koostatavale Tartumaa ringmajanduse teekaardile toiduteemasse.

Miks inimesed tunnetavad, et suurim raiskamine leiab aset kauplustes, kui tegelikult tõestavad uuringud, et enim raisatakse toitu kodudes.

Ettepanekud ei sünni tühjalt kohalt. Aluseks on detsembris tehtud küsitlus, milles uuriti linlaste valmisolekut muuta oma toidutarbimise harjumusi ja olla säästlikumad. Ehkki vastajaid oli palju – 339 –, ei pretendeeri küsitlus esinduslikkusele. Tegu oli linlaste arvamuste ja hoiakutega, mitte tõega. Siit edasi tasubki arutleda näiteks selle üle, miks inimesed tunnetavad, et suurim raiskamine leiab aset kauplustes, kui tegelikult tõestavad uuringud (Piirsalu jt 2021), et enim raisatakse toitu kodudes.

Kauplustel on aga mõistlik kuulata inimeste tähelepanekuid, kus ja millises vormis nügimine hoogustaks inimestes säästlikkust ja motiveeriks neid. Näiteks tõstavad tartlased esile, et kaupade väljapanek võiks olla säästuvariantidele suunavam ja et saaks hõlpsamini osta pakendivaba toitu.

Kui lähtuda küsitlusest, on paljud tartlased juba praegu üllatavalt teadlikud toidutarbijad, kasutavad jääke ja ostavad läheneva realiseerimisaja lõpuga tooteid. Mitmed tunnistasid, et neil on ka endal veel arenguruumi, ja nägid kohti oma toidukäitumise säästlikumaks muutmiseks.

Suuremal osal linlastel on kokkupuude lasteasutustega ja inimesed tunnetavad, et seal esineb palju toiduraiskamist (75 protsenti vastanutest hindas nii). Oletuslikud põhjused selleks olid hindajate arvates alates liiga eksperimenteerivast menüüst ja liiga suurtest ettetõstetud portsjonitest kuni valede söögiaegadeni.

Tunnustan tartlasi, kes võtsid küsitlusest osa ja jagasid oma mõtteid. Ühelt poolt saavad riigid-linnad rohepöördega hakkama vaid juhul, kui plaanitakse ja tehakse süsteemseid muutusi. Teisalt, ükski lepe ega strateegia üksi muutust ei too. Muutus algab igaühe valmidusest iseenda mugavustsoonist välja tulla.

Toidukogu arutelupäeva formaat annab linlastele võimaluse kinnitada linnavalitsusele, et tehakse õigeid valikuid. Või välja öelda, et õiges suunas ei liiguta. Tark ja säästev linn arvestab sellega.

Abstraktse ja laialivalguva kliimateema sees on oluline näha konkreetseid igapäevaelu teemasid, igaüks saab midagi teha kliimamõju vähendamiseks.

Edukaks kliimakaasamiseks on vaja nii selgelt seatud eesmärki kui selle saavutamise mõõtmist.

Arutelupäeva eesmärk ei ole jagada retsepte toidu taaskasutamiseks, nn pudrust pannkookide tegemiseks, kuigi isiklike piiride avardamine ja säästliku toidutegemise nippide jagamine on täitsa omal kohal. Eesmärk on konkreetne: linlaste arvamuste põhjal sõnastatud ettepanekud Tartu toiduvõrgustikule.

Laiemaks mõjuks on vajalik esiteks selge küsimus ja linna soov saadut arvestada. Küsimus, kuidas saaks Tartust kõige toiduteadlikum ja vähemraiskav linn, on konkreetne ning tulemusega arvestab linn toidusüsteemi edasisel arendamisel.

Teiseks on vaja arvestada võimalikult erinevate inimeste kogemusi, lähenemisnurki, hoiakuid, barjääre, et läbiarutatud ettepanekud esindaks kõigi huve. Edukas algus on tehtud, tartlastele läheb toiduraiskamise teema korda. Küsitlusel osales palju inimesi ja toidukogusse kandideerimise algus oli aktiivne.

Kolmandaks on oluline ettepanekute sisukus. Ekspertide kaasamine muudab teadlikuks, aitab ületada eelhoiakuid ja valearvamusi.

Neljandaks, kestva dialoogi teke toiduteemal ja laiapõhjaline toiduvõrgustik. Eeldus on, et osalejad ja linn jäävad kogu protsessiga rahule, saavad uudse rikastava kogemuse ja ideid.

Uuringutele tuginedes on osalejatele tulemusega vähemalt võrdselt oluline see, kuidas ennast protsessis tunti, kuidas saadi oma arvamust väljendada.

E-riigi akadeemia ei ole keskkonnaorganisatsioon. Keskendume oma töös ühiskondade avatumaks ja kaasavamaks muutmisele. Tartu on olnud hea partner kaasamislahenduste katsetamisel kaasavast eelarvest kuni toidukoguni. Viimase eesmärk ei ole pakkuda õhinapõhist ühekordset ideekorjet, vaid täiendada Tartu senist kogemust, sh kliimakoguga 2022. aastal.

Oluline on, et erinevate algatuste kogemuse toel muutuks ka kliimateemadel kaasarääkimine järjepidevaks strateegilise juhtimise osaks. Tasub eeskujuks võtta tarku linnu, mis arvestavad linlaste kogemuste ja ettepanekutega. Islandi pealinnas Reykjavikis võtab volikogu pidevalt arutusele inimestelt veebiplatvormile Better Reykjavik laekuvaid ideid investeeringute kohta. Üle 60 protsendi linlastest on seda lehte ideede esitamiseks kasutanud. Madrid ja Barcelona kujundavad koosloomes pikemaajalisi strateegiaid ja kohalikke poliitikaid. Näitena digikaasamisest kliimateemadesse on Barcelona koosloomeplatvormil Decidim toimuv kestliku arengukava 2024–2034 uuendamine.

Toodud näidete koosloome toimib sarnasel põhimõttel varasemate Tartu algatuste ja toidukoguga: ideekorje küsitlusel, eksperditeadmised ja arutelu, lõplik valik ning ideede-ettepanekute järjestamine.

E-riigi akadeemia on katsetanud kliimateemal kaasamist ka varem. Tallinnas palusime inimestel digiplatvormide kaudu teada anda probleemidest Tallinna õhu puhtusega ja pakkuda neile lahendusi. Tulemus: inimesed olid aktiivsed pakkuma lahendusi, mida tark ja kliimasäästlik linn arvestaks.

Kui vaadata, mis on kliimateemal kaasamisest sündinud, siis tasub tutvuda kliimakaasamisele ja kliimakogudele keskenduva organisatsiooni KNOCA ​veebilehe ja uuringutega. Kliimaaktsioonides osalemine suurendab osalejate enesekindlust ning annab tuge ja motivatsiooni poliitikutele, suurendab tegevuse legitiimust ja tunnetust, et teema läheb inimestele korda. Oluliseks lisaväärtuseks on arvamus ka neilt, kes muidu ei osale.

Loodame leida linlased, kes teemaga suhestuvad, soovivad kuulda, kaasa mõelda ja oma arvamuse ühisteks ettepanekuteks vormida. Eriti toiduteemal on isiklik kogemus ülioluline ja tavaliselt ka osalejatele endale põnev.

Nii nagu on kirjeldanud üks kliimakaasamise praktik: inimesed puhkevad hästidisainitud kaasamisel õitsele! Mõistetakse, mis väärtus on väärikusel ja teiste arvamuse respekteerimisel, edukal koostööl, kogukondlikkusel ja laiemal kuuluvustundel.

Teeme endast oleneva, et toidukogus osalemine annaks igale osalejale hea tunde, nippe toiduga kokkuhoiuks, uusi tuttavaid, usu ja teadmise, et igaüks saab teha konkreetseid samme ka linnade rohepöördega hakkama saamiseks.

Vaata ka www.tartu.ee/toidukogu, arutelupäevale saab kandideerida 3. märtsini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles