Jüri Kõre: kas lõksust on väljapääsu?

Jüri Kõre Foto: Arvo Meeks

Viimaste aastate kehvad rahvastikunäitajad on pälvinud ajakirjanike tähelepanu. Välja on kraamitud paari kümnendi tagant pärinev metafoor demograafilisest vetsupotist. Vulgaarsevõitu väljendi taga on tegelikult rahvastikuteadusest pärit viljakuslõksu hüpotees. See uurib madala sündimuse põhjuseid ja sellest kehvast seisust väljapääsu mehhanisme.

Häid näiteid minevikust on vähe. Pärast kaks aastakümmet (seitsmekümnendad-kaheksakümnendad) toimunud sündimuse langust on suutnud Prantsusmaa ainsana tõsta sündimuskordaja peaaegu taastetasemeni, 2,1 last naise kohta.

Eestis on kombeks rõhutada, et seninägematu hea elu annab võimaluse eneseteostuseks kõigile ja kõigeks. Ja sündimuse madalseis on pigem seotud kriiside kuhjumisest tekkinud ehmatusega. Paraku ei riski keegi ennustada energia-, majandus- või kliimakriisi või ida-lääne vastasseisu lõppu. 2007–2011 majanduskriisi tulemusena jõudis sündimus madalseisu alles 2013. aastal.