GALERII ⟩ Kaitseliidu rivistuse ajal tiksus Tartu raekoja kell Eestile ilusat aega

Copy

Raekojaplats on piisavalt lai ja parajalt piklik, nii et kaitseliidu Tartu maleva rivistus mahtus Eesti Vabariigi 106. aastapäeval väljaku jõepoolsesse otsa lahedalt ära. Kõnniteedelt pääses linnarahvas seda sündmust ka igast küljest uudistama ja jahedast ilmast hoolimata oli inimesi väljas palju.

Ringi liikus nii noort kui vanemat rahvast, sinimustvalged lipukesed käes. Silma jäid mõned noored emad, kes last süles kandes või käe otsas vedades näpuga rivis seisjate suunas osutasid ja seletasid: «Vaata, meie issi on seal!»

Rivis ei seisnud muidugi ainult mehed, vaid ka naised ja noorikud, kes esindasid naiskodukaitsjaid ja kodutütreid; piirivalve- ja politseiameti töötajaid, päästjaid ning kindlasti kedagi veel.

Südamest tulev kaitsetahe

Kaitseliidu Tartu maleva pealik, kolonelleitnant Raul Kütt meenutas kõnes 106 aasta tagust Eesti riigi sündi, aga ka aega kaks aastat tagasi, mil Venemaa alustas Ukrainas täiemahulist sõda. Ta rääkis kaitsetahtest ning sellest, et inimese kõige tugevam tahe on see, mis on ta vaba tahe ja tuleb tema südamest – ükskõik kas selle vaba tahte tulemusena sünnivad Eestis laulu- ja tantsupeod või tõuseb Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp.

«Vabadus ei ole kunagi iseenesestmõistav asi. Eesti vabadus kestab seni, kuni me ise oleme valmis selle eest seisma ja seda kaitsma,» oli üks ta välja öeldud mõtteid. Ja teinegi mõte sobib siia: et lahingus ei saa määravaks see, kes on su vastas, vaid see, kes on su kõrval.

Kolonelleitnant palus tunnustada ja meeles pidada aga neidki inimesi, kes on tööl selle nimel, et tagada kõigile elutähtsad teenused: toasoe, elekter ja esmaabi. Sellest sõltub samuti riigi tugevus nii rahu kui ka kriiside ajal.

Pidulikul rivistusel loeti ette käskkirjad sõjaväeliste auastmete andmise kohta, ergutati liikmeid märkide ja kingitustega, loeti vannet ning tänati peresid, kuna ilma lähedaste toetuseta ei saaks kaitseliitu kuulujad teha seda, mida nad teevad ja mida riik neilt ootab.

Rivistuse ajal lõi raekoja kell nii veerand-, pool- kui ka kolmveerandtunde. See pani lisaks praegusele mõtlema Eesti ajale palju sügavamas ja pikemas tähenduses.

Pärast võisid huvilised uudistada kaitseliidu tehnika- ja relvanäitust ning tutvuda politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ja vanglateenistuse tehnika ning tööga.

Triibuseelikute ja kaabudega keset jääd

Keskpäeval, mida märkis uus kellamäng, algas folklooriklubi Maatasa ergutusel uisuplatsil rahvapidu. Maatasa hing Halliki Pihlap selgitas, et niisugune komme sai alguse 2021. aastal ning nüüd on see juba neljas rahvapidu.

2021. aasta oli teatavasti karm koroona-aasta. Suures saalis inimesed omavahel kokku saada eriti ei tohtinud ja see tekitas Maatasa noortele idee, et siis võiks ju koguneda Eesti vabariigi aastapäeva tähistama päris lageda taeva alla, näiteks uisuväljakule. Igal aastal on nad linnarahvast koos endaga jääle oodanud.

Pidudel on soovitatud selga panna rahvarõivad või 1918. aastat iseloomustavad talvised riided: ülikonnad või suusakampsunid ja üle põlve villased seelikud. Kõikide heaks meeloluks kõlab uisuväljakul ka Maatasa muusika.

Tänagi oli ilus vaadata jääl rahvarõivais inimesi liuglemas, eriti üht kaabuga poissi, kes uisutas paraja tempoga ümber suudlevate tudengite ning hoidis käes suurt sinimustvalget lippu, mis tuhinaga ta pea kohal lehvis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles