/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2012/04/02/1038730t1h8d4e.jpg)
Euroopa Sotsiaalfondi toel õpetasid ülikooli tähetorn ja Ahhaa keskus välja paarkümmend planetaristi, kes suudavad anda tähistaevaetendusi nii Ahhaas, tähetornis kui Tallinnas energia avastuskeskuses.
Planetaristid teevad viimaseid eksameid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tähetorni juhataja Viljar Valder rääkis, et ligi viis kuud tagasi alustatud koolitusega oli esialgu plaanis ühele poole saada 18. veebruariks, kuid tudengeist osalejate õpingud sundisid ajakava korrigeerima.
Tänaseks on kahekümne kahest alustanust sooritanud kursuse lõpueksami 16. Mõned plaanivad veel eksamile minna, mõned on loobunud. Valderi sõnul oli planetariste lisaks tarvis, et olemasolevad ei peaks töötama ülekoormusega, andes kümme etendust järjest ja nii päevast päeva.
Peamine on huvi
Planetaristiks õppinutest umbes pooled on Viljar Valderi sõnul humanitaaralade esindajad. Õppinud või õppivaid füüsikuid loendas Valder kolm.
«Kuid planetaristitöö puhul pole peamine inimese põhieriala, vaid huvi astronoomia vastu,» leidis Valder.
Koolituse tegi läbi ka näiteks Tartu Ülikooli geograafiaosakonna doktorandist harrastusastronoom Sven-Erik Enno, kes juhendab alates eelmise aasta sügisest Türi astronoomiaringi.
Enno doktoriõpe keskendub küll hoopis äikese uurimisele, täpsemalt välgulöökide ajalis-ruumisele jaotusele Eestis, Lätis ja Leedus.
«Astronoomiateadmisi oli mul päris palju, aga ega kordamine mööda külgi maha jookse,» kõneles Enno. «Universumi laiema ehitusega, näiteks galaktikaparvedega, sai nüüd rohkem süvitsi mindud.»
Enno lisas, et oskas Ahhaa planetaariumiga ümber käia juba enne koolitust, kuid Tartu tähetorni planetaariumist, mis on täiesti teistsugune, polnud tal aimugi. Ka avanes koolitatavail võimalus õppida selgeks kaasasveetava täispuhutava planetaariumi Starlab ülespanek ja sellega etenduste andmine.
«Kursus oli väga asjalikult korraldatud, sisutihe ja mitmekesine,» tunnustas Enno, kes on lubanud hakata andma Ahhaas nii eesti- kui ingliskeelseid etendusi paaril-kolmel päeval kuus. «Olen teinud ka 16 etendust päevas, see oli täiesti üleelatav. Aga iga päev ei tuleks säärane koormus muidugi kõne alla.»
Samuti kursuse läbinud Hillar Uudevald, kes nakatus astronoomiapisikuga 17 aastat tagasi, on kujutava geomeetria õppejõud TÜ maaliosakonnas ja kõrgemas kunstikoolis, Tartu kunstikoolis aga õpetab matemaatikat ja füüsikat. Planetaristitööst otsib ta koolitööle vaheldust.
«Eks ma ole piisavalt edev, mulle meeldib esineda,» märkis Uudevald. Lisaks varasemaile kokkupuuteile nii Ahhaa kui ka tähetorni planetaariumiga on Uudevald andnud selgeil kevad- ja sügisöil täheetendusi lodja Jõmmu pardal.
Ahhaa planetarist Margus Aru, kes erinevalt vastselt koolituse läbinuist töötab seal põhikohaga, arvas, et esialgu hakkab iga kahe nädala tagant kokku pandava graafiku alusel Ahhaas etendusi andmas käima viis inimest.
«Kui seaksime eesmärgi rakendada kohe kõik koolitusel käinud, saaks igaüks teha ainult ühe etenduspäeva kuus,» põhjendas Aru.
Etendusi ka läti keeles
Aru avaldas veendumust, et 25-minutilised etendused on astrogiidile parajalt lühikesed ja piisavalt vaheldusrikkad, et ta juba enne päeva lõppu end vaimselt tühjaks pigistatuna ei tunneks.
Planetaariumietendusi on Ahhaa suuteline andma eesti, vene, inglise ja läti keeles. Aru kinnitusel on teaduskeskus popp nii venelaste kui lätlaste seas, kõigist külastajatest moodustavad nad peaaegu poole.
Euroopa Sotsiaalfond eraldab Tartu Ülikoolile astronoomiahariduse edendamiseks, teaduslaagrite, vaatlus- ja huviõhtute ning loengute korraldamiseks üle 90 000 euro. Sellest kulutati planetaristide koolitamiseks üle 6500 euro.