Tippjalgrattur alustas kaotava maadlejana

Kuigi haridusest peab Rein Taaramäe väga lugu, arvas ta, et Tartu Ülikooli ei astu ta ka pärast jalgratturikarjääri lõppu, sest siis hakkab ta ehk hoopis noorteklubidega tegelema. Foto: Kristjan Teedema

Kui möödute mõnel maakonna väiksel asfaltteel valge-punasevärvilise vormiga jalgratturist, võite arvestada, et tegu võib olla tartlase Rein Taaramäega, kes on oma igapäevasel treeningutiirul.

24-aastane Eesti parim jalgrattur ütles, et külades poepeatust tehes satub ta ikka külameestega juttu ajama, kes küll kõigepealt peent ratast uurivad, kuid küsivad siis, kas tema on ikka tema.

«Nii tuntud ma õnneks veel ei ole kui Tanel Padar,» muigas Taaramäe ja lisas, et tee ääres mängivatele lastele lehvitab ta tavaliselt ise. Kindlat trajektoori, millel Taaramäed kindlasti kohata võiks, siiski pole, sest teekonna paneb ta kokku igal hommikul tuule suuna järgi nii, et kodu poole sõites oleks hea allatuult tulla.

Varakevadine Tartu meeldib ligi poole aastast Monacos elavale sportlasele treenimiseks hoopis rohkem kui Lõuna-Prantsusmaa. Näiteks sel põhjatuulisel päeval, kui Taaramäe enne treeningut Tartu Postimehega kohtus, ootas teda ees 85-kilomeetrine ring läbi Maarja-Magdaleena, Palamuse ja Luua.

Üldiselt eelistabki sportlane väikseid ja rahulikke asfaltteid peamaanteedele. Viimastest kasutab ta vaid väikseid lõike, et vaiksematele radadele jõuda.

Sellel, kas sõita siinmail siledal maal või rühkida 100–200-meetristel kuppelmaastiku tõusudel, ei ole Taaramäe jaoks vahet, sest Lõuna-Prantsusmaal sõidab ta ligi kümnekilomeetristel tõusudel.

Paus võib heagi olla

Märtsi teises pooles avastati Taaramäel mononukleoos, Epstein-Barri viiruse põhjustatud, süljega leviv nakkushaigus, millele on iseloomulik halb enesetunne, palavik, kurguvalu ning kaela, kukla ja kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine. Viimastel nädalatel on sportlane seega pidanud piirduma paaritunniste ja harjumuspärasest väiksema intensiivsusega treeningutega.

«Muidu sõidaks ehk neli või viis tundi ja kiirema tempoga, aga keha ei saa päris ära kurnata,» täpsustas ta, kuid lisas talle omase positiivse noodiga, et see viirus on parem kui näiteks murtud jalaluuga haiglas lebada, «praegu saan puhata ja lähedastega aega veeta, aga ka natuke trenni teha.»

Taaramäe rääkis, et vormi peab ajastama ülitäpselt, sest hooaja tähtsaima sündmuse Tour de France’ini on veel kõvasti aega. Ta selgitas, et isegi kui tervis korras, ei tohi ta treeninguga üle pakkuda, sest muidu jõuab ta kõrgvormi enne juuni lõppu. «Tavaliselt ei taha pausi teha, sest kui juba olla sportlane, siis on elustiil selline, et raske on end tagasi hoida,» kirjeldas ta.

Haigusel end kauaks pidurdada Taaramäe siiski ei lase. Taas täishooga treenima loodab ta hakata umbes kahe nädala pärast.

Juba aprilli lõpus plaanib ta startida neljapäevasel Astuuria velotuuril, pärast seda kihutab ta kolmeks nädalaks Šveitsi kõrgmäestikku alpilaagrisse, et valmistada organism ette Tour de France’iks, ning siis naaseb Eestisse, et osaleda Tallinna-Tartu ja Tartu GP-del ning Tartu rattarallil. Siis vahelduseks vaba nädal, millele järgneb nädal velotuuril Prantsusmaal ja Eesti meistrivõistlused Haanjas, ning ongi käes ligi kuu kestev jalgrattahooaja tähtsaim sündmus.

«Kõik on juba tõepoolest planeeritud ning kui saatus nüüd jälle mõnd vingerpussi ei mängi, siis nii ka läheb,» kinnitas sportlane.

Eestis on hea alustada

Jalgrattaga hakkas Taaramäe sõitma 11-aastasena. Kõige esimesel trennipäeval sõitis ta oma Vene päritolu rattaga 25 kilomeetrit ja oli pärast väga väsinud.

«Dressid olid seljas, nokkmüts peas ja pärast sõitmist tuikusin kaks kilomeetrit koju,» kirjeldas ta 14 aasta tagust sügispäeva, mil ta avastas oma lemmikala.

Enne seda oli sportlane veetnud kuus aastat maadlussaalis. Rein Taaramäe arvas, et kuigi maadlusvõtted on tal siiani meeles, ei ole maadlus tema jaoks. «Päevast päeva sama saal ja sama tegevus, see oli nii hirmus rutiin, et enne rattasõidu leidmist plaanisin sporditegemise üldse lõpetada,» ütles ta.

Rattasõit aga võlus teda esimesest hetkest peale. Esiteks rõõmustas juba siis tehnikalembest poissi jalgratta saamine, kuid rohkemgi vaheldus, mida pakkusid treeningud krossirajal, maanteel ja koguni jõejääl.
Taaramäe leidis, et Eesti on noortele rattasõidu harrastamiseks hea koht, sest kliima sunnib talvel pausi tegema ja end üldkehaliselt uueks kevadeks ette valmistama ning nii ei saa väntamine ära tüüdata. Lisaks on palju rahulikke teid, kus rühmaga trenni teha.

«Lõuna-Prantsusmaal on nii tihe asustus ja kõik on valgusfoore täis ning valitseb paras bardakk – ei saa üldse rahulikult sõita,» tõi ta välja Eesti ühe suure plussi.

Järgmised võistlused
• 27.–29. aprillini Astuuria velotuur.
• 25.–27. maini Estonian Cycling Weekend (Tallinna-Tartu GP, Tartu GP ja Tartu rattaralli).
• 30. juunist 22. juulini Tour de France.