Lõuna-Eestis kasvas mullu hädaabikõnede hulk

Häirekeskuse Lõuna keskus saab ka palju ekslikke ja pahatahtlikke kõnesid, mis abistajate tööd segavad. Foto: Margus Ansu

Eesti inimesed valisid eelmisel aastal hädaabinumbrit üle 1,1 miljoni korra. Neist vähem kui pooltes kõnedes ilmnes kiire abivajadus, misjärel tegi päästekorraldaja kutse kiirabile, politseile või päästele.

Iga kolmas hädaabiliinile tulnud kõne on tehtud kas ekslikult või puudub helistajal kiire abi vajadus.

Kogu Eestis vähenes mullu hädaabikõnede hulk võrreldes 2022. aastaga 1,3 protsenti. Kuid Lõuna regioonis ehk Jõgeva-, Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal hädaabikõnede hulk hoopis kasvas. Iga 10 piirkonnas elava inimese kohta tehti mullu seitse hädaabikõnet.

Häirekeskus sai 2023. aastal Lõuna piirkonnast kokku 232 550 kõnet. Kiirabi, politsei või pääste abivajaduse tuvastas häirekeskus neist kõnedest 92 329 korral. Enim vajati kiirabi – ligi 55 500 korral. Politseid oli aasta jooksul appi vaja veidi enam kui 24 000 korral ning päästjaid üle 5600 korra.

Häirekeskuse Lõuna keskuse juht Hedi Arukase tõi eelmise aasta 112 kõnedest rääkides ühe trendina välja ekslikud kõned. «Üks murekoht on ekslikult tehtud kõned, mis on sageli põhjustatud nutiseadmete nii-öelda ise helistamisest,» sõnas Arukase.

«Panen inimestele südamele, et olge nutiseadmetega hoolsad ning vaadake üle nende seadistused – teadmatus kasutusfunktsioonidest võib põhjustada eksliku hädaabikõne.»

Teine väga suur murekoht on keskuse juhi sõnul seotud pahatahtlike helistajatega, kelle soov pole muud, kui hädaabiliini koormata ja esmaseid abistajaid sõnaliselt rünnata.

«Sellisel eesmärgil 112 numbri valimine on absoluutselt vastuvõetamatu. Kui meel on mõru, siis abinõu selle vastu ei tohiks kindlasti olla hädaabinumbrile helistamine, kuna nii võib ootele jääda keegi, kes on tõesti eluohtlikus olukorras,» toonitas Arukase.