Informaatikaolümpiaadi võitjad said teaduskoolilt kaela uhiuued medalid
13. veebruar 2024, 18:01
Selleks, et avastada programmeerimises võimekaid õpilasi, anda neile võimalus võrrelda oma oskusi teistega ning selgitada välja Eesti võistkond rahvusvahelisteks võistlusteks, korraldab Tartu ülikooli teaduskool üle-eestilist informaatikaolümpiaadi, mille lõppvoor peeti 10. ja 11. veebruaril. Nüüdseks on tulemused selgunud.
Informaatikaolümpiaadi lõppvooru Delta hoonesse oli kutsutud 40 osalejat, kel tuli olümpiaadi esimesel päeval viie tunni jooksul ära lahendada etteantud ülesanded; seejärel neid ülesandeid analüüsiti. Järgmisel päeval oli võimalik apelleerida, osaleda huviloengutes ning osa saada lõputseremooniast.
Auhindu jagati mitmes kategoorias. Nii põhikooli kui ka gümnaasiumi arvestuses ning algajate arvestuses ehk nende seas, kes polnud varem informaatikaolümpiaadi lõppvoorus punkte kogunud.
Lisaks anti välja muid auhindu, näiteks eriauhind parimale maakooli osalejale ja Laisa Programmeerija eriauhind. Viimaks loositi spetsiaalse valemisüsteemi järgi välja üllatusauhinnad.
/nginx/o/2024/02/13/15885226t1he5ba.jpg)
Tulemused põhikooli ja gümnaasiumi arvestuses
Põhikoolide arvestuses saavutas I järgu tulemuse Tartu Kesklinna kooli 9. klassi õpilane Jaan Kannel, II järgu pälvisid Ülenurme gümnaasiumi 8. klassi õpilane Kristjan Lepp ja Tartu Erakooli õpilane Karl Markus Konstabel, III järgu saavutas Helir Hoop Võru Kreutzwaldi koolist.
Gümnaasiumi arvestuses pälvis I järgu Nõo reaalgümnaasiumi 10. klassi õpilane Kaarel Toomet, II järgu sai Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Ralf Robert Paabo, III järgu saavutasid Jaan Artur Viirsalu Hugo Treffneri gümnaasiumist ja Artur Harri Jakko Antila, Oskar Märtin, Pärtel Arula Tallinna reaalkoolist.
Informaatikaolümpiaadi žürii esimees oli Ahto Truu.
Lugu keset lugu
Informaatikaolümpiaadi lõputseremoonia oli kõneväärt ka selle poolest, et võitjaid auhinnati teaduskooli uhiuute medalitega.
Medalile kuju leidmiseks korraldati Eesti olümpiaadide 70. aastapäeva eel medalikonkurss, mille võitis Loo keskkooli õpilane Rebeka Kuik, kes tuli ka vastvalminud medaleid võitjatele kaela riputama.
/nginx/o/2024/02/13/15885233t1hd3af.jpg)
Rebeka Kuiki sõnul valmis medali disain vormiõpetuse aines tunnitööna, pärast sai ta juhendajalt tagasisidet, et töö oli hea. Seda tuli vaid pisut edasi arendada ning nii saadetigi kavand teaduskooli medalikonkursile. Rebeka Kuik nägi autasustamisel medaleid esimest korda ning oli tulemusega väga rahul ja õnnelik oma võimaluse üle sel viisil tähele pandud saada.
Informaatikaolümpiaadi auhinnad pani välja Tartu ülikooli teaduskool ja arvutiteaduse instituut.
Võitjatel on edaspidi võimalus tulla õppesessioonidele ja valikvõistlustele, et tänavu esindada Eestit Balti informaatikaolümpiaadil, Euroopa tüdrukute informaatikaolümpiaadil, Euroopa juunioride olümpiaadil, ülemaailmsel informaatikaolümpiaadil ning esimest korda toimuval rahvusvahelisel tehisintellekti olümpiaadil, mis leiab aset Bulgaarias 9.-15. augustil.
Informaatikaolümpiaadi toetasid sel aastal Tartu ülikooli arvutiteaduse instituut ning haridus- ja teadusministeerium. Võistluse korraldust koordineeris Tartu ülikooli teaduskool.
Üks ülesanne lõppvoorust
Sõnakuulelik Tom
Tomil on N mänguasja ja nad on alailma mööda tuba laiali. Ema tüdines sellest ja andis Tomile kolm kasti mänguasjade paigutamiseks. Igasse kasti mahub K mänguasja ja kastides on kokku piisavalt ruumi kõikide mänguasjade jaoks.
Tom otsustas esialgu panna mänguasjad kastidesse sellise reegli järgi: sinised mänguasjad sinisesse kasti A, rohelised mänguasjad rohelisse kasti B ja punased mänguasjad punasesse kasti C. Siis aga hakkas ta mõtlema: mis siis, kui kõik mänguasjad ei mahu samavärvilisse kasti?
Sellepärast otsustas ta veel, et kui järjekordset mänguasja ei saa enam panna kasti A, siis püüab ta selle panna kasti B, B asemel kasti C ja C asemel kasti A.
On teada mänguasjade värvid kastidesse paigutamise järjekorras. Leida, kuidas paigutuvad mänguasjad kastidesse!
Allikas: Eesti informaatikaolümpiaad