Füüsikainstituudi nõukogu kinnitas uue struktuuri

Nõukogu otsustas, et instituut läheb edasi lihtsama üheastmelise struktuuriga, mis koosneb laboritest. Näiteks atmosfääri- ja keskkonnateaduste labori juht on keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen. Foto: Margus Ansu

Läinud kolmapäeval kinnitas Taru ülikooli füüsikainstituudi nõukogu struktuurimuudatused, et kahe laboratooriumi töö fookused ja tegevuste prioriteedid kajastuksid paremini nende nimedes, mis omakorda oleksid paremas vastavuses globaalsete muutuste väljakutsetega.

Senine atmosfäärifüüsika labor jätkab edaspidi tegevust kliimauuringute keskuse (inglise keeles Centre for Climate Research) ja senine keskkonnafüüsika labor töötab edaspidi atmosfääri- ja keskkonnateaduste labori (inglise keeles Laboratory of Atmospheric and Environmental Sciences) nime all.

Ühtlasi otsustas nõukogu, et instituut läheb edasi lihtsama üheastmelise struktuuriga, mis koosneb laboritest. Senine kaheastmeline struktuur, kus laborite kohal olid osakonnad, kaotati. Kaheastmeline struktuur pärines teaduste akadeemia füüsikainstituudi ja TÜ füüsikaosakonna liitumise ajast viisteist aastat tagasi.

«Meil oli instituudis võimalus viie aasta vältel katsetada, kuidas töötab vahetu ja lihtne struktuur, kus instituut koosneb laboritest või siis nendega samadel alustel töötavatest keskustest ja üsna ühene nõukogu otsus oli, et vahe juhtimisastet osakondade või õppetoolide kujul ei ole enam tarvis, seega on nüüd meil instituudis ainult üks tase ehk laborid, töörühmad ja keskused. Atmosfäärifüüsika labori nimi muudeti kliimauuringute keskuseks ning keskkonnafüüsika labor atmosfääri- ja keskkonnateaduste laboriks,» rääkis FI direktor ja instituudi nõukogu esimees kaasprofessor Toomas Plank.

Äsja moodustatud kliimauuringute keskuse peamisemad tegevusfookused on teadus- ning õppetöö edendamine atmosfääri- ja kliimateadustes, eesmärgiga anda teaduspõhist sisendit kliima- ning keskkonnapoliitika kujundamiseks ja elluviimiseks. Olulisemaks tegevuseks on uurida inimtegevuse mõju Maa kliimale ja kliimamuutuste uurimine Läänemere piirkonnas. Koostööd tehakse ning koostöö soove oodatakse ilma- ja kliimaandmeid vajavate asutuste ning ettevõtetega, samuti õpetatakse põhiaineid atmosfääri- ja kliimateadustes.

Kliimauuringute keskuse juht on kliimateaduste professor Piia Post. Kellel on huvi professor Posti teadustegevuse vastu, on lahkesti oodatud neljapäeval, 15. veebruaril kell 16.15 Tartu ülikooli aulasse tema inauguratsiooni loengut kuulama.

«Meie viimase aja tegevused on olnud ülikooli eri instituutide teadlastega koos kliima hüvanguks toimetamine. Kas näiteks Eestile uute kliimaprojektsioonide loomisel LIFE SIP projektis AdaptEST «Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis» või  EMP rahastatud «Kliimateadlikkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks» kliimateadlikkuse tõstmine,» selgitas professor Piia Post.

Post lisas, et Eesti ühiskonna kliimateadlikkuse kasvatamine on oluline tegevusfookus. «Eesti kindlasti vajab kliima teadusuuringuid koondavat keskust ja siin pean ma silmas tõesti neid uuringuid, kus kliimat uuritakse, mitte vaid selle mõju muudele elusfääridele,» märkis ta.

Atmosfääri- ja keskkonnateaduste labori juht on keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen, kelle labor jätkab teadussuundadena atmosfääri ja aerosoolide füüsikaliste-keemiliste omaduste uurimisega, tuumaspektroskoopiaga ja uue suunana siseõhu-uuringutega. Õppetöös on fookuses atmosfääri- keskkonna- ja kliimateadused, aerosooliteadused, praktilised atmosfääri ja aerosooli mõõtmistehnoloogiad nii välitöödel kui ka laboris.

«See, et meie labori nimetusse lisandus sõna «atmosfääri», on samm õiges suunas ja peegeldab adekvaatsemalt globaalsete muutuste uuringute areaali. Peamised kliimamuutuste protsessid toimuvad ju atmosfääris. Praeguste füüsikauuringute igapäevane tegevus seisneb nii suure globaalse pildi mõtestamises kui ka arusaamises, mis toimub molekulaarsel tasemel. Selleks, et mõista tänapäevaseid globaalseid keskkonnamuutusi, on vaja samuti hästi aru saada sellest, mis toimub atmosfääri osakestega väga mikroskoopilisel tasandil,» sõnas labori juht Heikki Junninen.

Atmosfääri ja keskkonnateaduste labor opereerib kolme ööpäev läbi töötavat atmosfääri mõõtejaama:

1. Järvselja ürgmetsa serval asuv SMAER-jaam, kus mõõdetakse meteoroloogilisi parameetreid, aeroioonide suurusjaotust 0,5–40 nm, aerosooliosakeste suurusjaotust 1 nm kuni 10mm, ioniseriva kiirguse taset, atmosfääri elektrivälja maapinna ja ionosfääri või pilvede vahel, kogutakse bioaerosooli proove ja massispektromeetriga mõõdetakse lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Koostöös maaülikooliga mõõdetakse lisand- ja kasvuhoonegaase ja nende voogusid, koostöös Soome meteoroloogia instituudiga piirkihi kõrgust ja radooni tütarnukliidide sisaldust aerosoolis.
2. Tartu Physicumi katusel asuv mõõtejaam, kus mõõdetakse meteoroloogilisi parameetreid, aeroioonide ja aerosooliosakeste suurusjaotust, aerosoolide massi reaalajas.
3. Pärnumaal asuv Tahkuse mõõtejaam, mis on Eesti vanim töös olev kompleksuuringuid teostav mõõtejaam. Seal mõõdetakse meteoroloogilisi parameetreid, aeroioonide suurusjaotust 0,5–40 nm, aerosooliosakeste suurusjaotust 3 nm kuni 10 mm, lisand- ja kasvuhoonegaase.

Allikas: Tartu ülikooli füüsikainstituut

FI atmosfääri- ja keskkonnateaduste labor osaleb aerosoolide mõõtmistega üleeuroopalises taime- ja kahjurimürkide levikut määravas teadusuuringus ja lõi kaasa rahvusvahelises uurimiseksperimendis, millega mõõdeti NordStream torujuhtme metaani heite levikut pärast tema sabotaaži akti.

Professor Heikki Junninen on ühtlasi valitud aastateks 2023–2024 Eesti teaduste akadeemia Arktika uuringute uurija-professoriks.